Download (4Mb) - E-Ait

Inimeste eluea pikkuse kohta on Uus-Pärnust mõningaid, tõsi küll, kõigest umbkaudseidandmeid. Kesk- ja varauusaja Euroopas on inimeste keskmine eluiga hinnatud madalaks: iseginormaalsetes tingimustes oli see vaevalt üle 30 eluaasta. 1520 See muidugi ei tähenda, et vanuinimesi ei olnud üldse, keskmise eluea näitajad on madalad eeskätt imikusuremuse tõttu. 1521Isegi väga kesiste andmete põhjal on näha, et eakaid inimesi elas Uus-Pärnus 16. sajandiesimesel poolel mitu. Näiteks kohalikud orduhärrad: Melcher van Galen, Aleff Forstenberch,Rutgar Wulff elasid kõik vähemalt 50–60-aastaseks. Bürgermeister Johann van Lynthem elassamuti küllalt vanaks, sest Uus-Pärnus oli ta tegev aastatel 1518–1548, linna saabudes oli tajuba abielus, seega vähemalt lähenemas kolmekümnendale eluaastale. Raehärra Luder Klanthieluiga oli samuti üksjagu pikk, sest ta jõudis koguni 39 aastat raepingis istuda. 1522 Ka naisteston Uus-Pärnust teada mitu, kes elas vähemalt 50. eluaastani, sageli rohkemgi. NäiteksMestorpsche oli juba 1526. a leskproua, kirjalikes allikates figureeris ta veel 1552. aastal,järelikult oli ta surres kindlalt üle 50 aasta vana. Silmapaistvalt eakaks elasid leskprouadKlemroggesche ja Klanthsche. Joachim Klemroggeni lesk oli elus 1598, s.o. 70 aastat pärastoma isa Johann Schutte surma (†1528). 1523 Leskproua Klantsche andis isegi veel 1600. atunnistusi rae ees, mis tähendab, et ta elas ligi 80 aasta vanuseks. 1524 Kesk- ja varasel uusajaloli sünnitusel või sünnitusjärgsetesse tüsistustesse suremine üks sagedasemaid surmapõhjuseid naistel. Väidetavalt suri 16.–17. sajandil Inglismaal lapsevoodis 2,5%,Prantsusmaal koguni 4% naistest. 1525 Seepärast oli just varakult lesestunud ja lesepõlvepidama jäänud naistel suur tõenäoline võimalus elada väga vanaks.Inimeste keskmist eluiga lühendasid epideemiatena levinud haigused. Ainuüksi 16. sajandiesimesel poolel oli Liivimaal mitu katkulainet: 1503/1504, 1519/1521, 1532/1533, 1539,1546, 1549/1550. 1526 Kui palju iga konkreetne epideemia just Uus-Pärnut laastas, ei olevõimalik hinnata. Uus-Pärnu enda allikad viitavad 1519/1520. aasta katkule (pestilencie). 15271539., 1546. ja 1549/50. aasta katku möllamistest Uus-Pärnus otseseid teateid ei ole, tähelepanuäratab aga asjaolu, et 1541 valiti raadi neli, 1546 kolm ja 1550 1528 samuti kolm uutliiget. Võimalik, et see oli muu hulgas seotud katku läbi kantud kaotustega raeliikmete hulgas.1528. aasta sügisel möllas linnas palavikutõbi (dy schwetsucht). 1529 1529. a valiti raadi kolmuut liiget, seegi tõbi nõudis raehärrade seast ohvreid. Johann Schutte puhul on see kakirjalikult tõestatud. Inimesi hukkus Uus-Pärnut korduvalt tabanud tulekahjudes. Linnaraamatuandmeil sai 1533. aasta põlengus surma 34 inimest. 153015201521152215231524152515261527152815291530Die europäische Stadt in der frühen Neuzeit. Institutionen, Strukturen, Entwicklungen. (Querschnitte, Bd. 4.).Herbert Knittler, Hg. Wien, München 2000, lk 38.Väidetavalt suri 1000 vastsündinust esimesel eluaastal 200, kriisiaegadel aga veelgi rohkem, vt PeterKriedte. Spätfeodalismus und Handelskapital. Göttingen 1980, lk 30.Eakaks elas vististi ka kullassepp Cordt Molringk, kes suri ajavahemikus 1595–1597 (vt EAA, 711, l. 251,EAA, f. 5100, n. 1, s. 92, l. 14.). Juhul kui 1598. aastal end tema pojaks nimetav Carll Molringk (Mülring)(vt EAA, 711, l. 288p) on seesama, kes 1551 möllas Riia mustpeade vennaskonnas (vt LVVA, f. 4922(Melngalvju Sabiedrība Rīga), n. 2, s. 54: Izdevumu grāmata 1527–1621, l. 460p.) ning kel oli 1558 Uus-Pärnus mingeid võlaasju klaarida (PA, lk 242, nr 198), pidi Cordt Molringk sündima u aastal 1510 ningsurema üle 80 aasta vanuselt.EAA, 1000, n. 1, s. 711, l. 278–278p; PA, lk 279, nr 1.EAA, 1000, n. 1, s. 711, l. 354p.Reinhard, Lebensformen Europas, lk 240.Johansen, Mühlen, Deutsch und Undeutsch, lk 49, 275.PA, lk 25, nr 9.Vana-Pärnus valiti 1551 uus rae koosseis, sest nii bürgermeister kui ka foogt olid paar aastat tagasisurnud, nähtavasti katku, PA, lk 63, nr 2.PA, lk 279, nr 1.PA, lk 341.170