Download (4Mb) - E-Ait

tema parajasti aktuaalsest asukohast. Ajavahemikus 1483–1556 on komtuur saatnud Tallinnaraele kirju Matsalu, Lihula ja Tori ordumõisast. 16. sajandi esimesest poolest pärineb kõigeenam kirju Lihulast: 1504–1505 kaks kirja, 1523–1525 kuus kirja. Paraku on säilinud kirjuliiga vähe, et saada väita midagi konkreetset komtuuri nn liikumisskeemi kohta, ehk kassõitmine ühest mõisast teise toimus mingi üldisema kava või tava kohaselt või oli pigemjuhuslik, sõltudes vaid komtuuri paremast äranägemisest. Komtuur liikus palju ringi omavaldustes ja mujalgi, linnusekomtuur viibis aga statsionaarselt Pärnu ordulinnuses. Seega, kuiSimon v. Rietberg kirjutab 1515. aastal Tori mõisast ordumeistrile, et tal on linnusekomtuurijuures 2 lasti turska, pidi ta silmas pidama, et kala on ladustatud ordulinnusesse. 35616. sajandi esimesest poolest on nime poolest teada neli Pärnu linnusekomtuuri: JohannHeutzeler 1521, 357 Conradt van Boenen (Boynen) 1533–1550, 358 Johann van Wickeden 1550–1558, 359 Dietrich Schenking 1558–1562. 360 Komtuuri “adjutandist” või “kambamehest”(kumpan) teated puuduvad. 361 Küll aga oli Pärnu ordukomtuuri juures ametis kirjutaja ehksekretär. Nimeliselt on neid vähe teada. Paul Johanseni andmeil oli millalgi 1550. aastatel Pärnukomtuuri sekretär Thomas Horner Egerist. 362 Viimane kirjutas oma lühikroonikale “Livoniaehistoria” aastal 1551 pühenduse just Pärnus. 363 1557. aastal täitis sekretäri kohuseidBartholomeus Millenius. 364 1559. aastal astus kirjutajana Rutgar Wulffi teenistusse tuntudkroonik Johann Renner, kes varem oli samas ametis Järva foogti Berndt van Smerteni(Schmerten) juures. Enne Liivimaale asumist oli Vestfaalist Tecklenburgi linnakodaniku perestpärit Renner 1554. aastani juristina Bremeni toomkapiitli teenistuses. 365 Heinrich Laakmannoletab, et just Pärnu komtuuri, Rutgar Wulffi raamatukogust leidis Renner BartholomäusHoeneke riimkroonika, mida ta kasutas oma “Liivimaa ajalugu” kirjutades. 366 Vahemärkusekorras olgu mainitud, et talle teenistust pakkunud ordukäsknike raamatukogudega oli Rennerhästi kursis. Näiteks vahendab ta, kuidas Järva foogt Berndt van Smerten tõi n-ö sõjasaaginaRiia peapiiskopi Koknese linnusest kaasa palju häid raamatuid (vele guder boeke), nende hulgasoli Renneri arvates eriti tähelepanuväärne uhke ladinakeelne nn arstimisõpetus (arstedie bock),mille foogt viis oma Uus-Pärnu elamisse. 367Kui palju elas 16. sajandi esimesel poolel Uus-Pärnu linnuses orduvendi, on teadmata.1451. aastal oli seal koos komtuuriga 5 orduvenda, lisaks veel üks nn hallmantel. 368 16. sajandikohta ei ütle see arv mõistagi palju. Viljandi linnuses oli 1554. aastal kokku kõigest 12 ordu356357358359360361362363364365366367368SRA, Livonica I: 10, 26.12.1515.PA, lk 171, nr 47.Vt PA, lk 188.Johannes Renner. Livländische Historien 1556–1561. Peter Karstedt, Hg. Lübeck 1953, lk 86.Ritterbrüder, lk 571–572, nr 770.Igal ordukäsknikul oli oma kumpan, viimase näol oli tegu käskniku käsutuses oleva alalise saatjaga,vt Thielen, Die Verwaltung des Ordensstaates Preussen, lk 106. Kumpan’i puudumine Pärnuordukonvendis võib tulla allikate vähesusest, aga võib ka olla, et kumapan’i ülesannet täitis 16. sajandialgul hoopis komtuuri sekretär.Paul Johansen. Vestfaali olemusjooned Vana-Liivimaa ajaloos ja kultuuris. — Kaugete aegade sära.Koost Jüri Kivimäe. Tartu 2005, lk 292. Vt tema kohta ka PA, lk 52, nr 22: 1559 oli “der rechterLicentiatus”.Thomas Horner. Livoniae historia. — Scriptores rerum Livonicarum. Sammlung der wichtigstenChronisten und Geschichtesdenkmale von Liv-, Ehst- und Kurland. Bd. II. Riga, Leipzig 1848, lk 378.PA, lk 240, nr 192.J(ohann) G(eorg) Kohl. Aeussere Lebensumstände Renner’s. — Mitteilungen aus dem Gebiete derGeschichte Liv-, Est- und Kurlands. Bd. XII. Riga 1880, lk 143, 145–146.Laakmann, Geschichte der Stadt Pernau, lk 140.Johann Renner’s Livländische Historien, lk 156.UB, XI. Philipp Schwartz, Hg. Riga, Moskau 1905, lk 128, nr 160.46