Download (4Mb) - E-Ait

kaupmehed ja kogukonna eliit, linna tsentrumisse ja teistesse prestiižsetesse rajoonidesse. 274Linna ääres ja eeslinnas paiknesid samal ajal väikesed majapidamised.Elsbet Parek on kirjeldanud raehärra Luder Klanthile kuulunud maja, mis asus Pika tänava ääresKarja värava lähedal. 275 Linnaraamatu järgi lasi Klanth maja uuesti üles ehitada. Tegu olitüüpilise kaupmehe elamuga, mille pööningul asusid laoruumid, seejuures oli väidetavalt tegukõrgeima keskaegse sadulkatusega majaga Pärnus. Hoone põhiplaan näitab tähelepanuväärseltmassiivseid 1,4 m paksusi välismüüre. Maja juurde kuulus ümarkaarne kivivärav tellistestkaitsekatusega. Hoone kunstipärasemalt kujundatud osa oli tõenäoliselt 16. sajandist päritportaal. Kahel pool ukseava olid lamedad pilastrid, mis kandsid profileeritud arhitraavi. Ülearhitraavi tõusis ümarkaarne ehisviil, selle kohal oli väike konsool, mis kandis kivikuuli. 276Huvitavaid andmeid Uus-Pärnu elamute kohta 16. sajandi algusest annab Johan Lelowi sisseseatudKullamaa vakuraamat, kuhu ta on muu hulgas teinud märkmeid oma kinnisvara kohtaUus-Pärnus. Nikolai kiriku vaimulikule, Erasmuse altari vikaarile aastail 1506–1520 JohanLelowile kuulus elumaja ja kaks aeda, lisaks üks laoruum (kode), mille ta andis kasutamiseksoma õele Margaretele. 277 Kahjuks on osa tekstist hävinud, kuid sellegipoolest saab teada, etLelowi maja dörnsel (dornße) oli 8 akent (ßynth 8 fynster). Tema (elu)tuba (sthove) valgustasidaga 3 täielikult klaasist akent (3 heelen glaßevenster). 278 On tähelepanuväärne, et Lelow kasutabmõlemat terminit – nii “dörnse” kui ka stove. Kui alamsaksa dornse ilmus Saksa kirjalikesseallikatesse u 12. sajandil, siis 15. sajandist algas selle termini järk-järguline väljatõrjumine stove(sks Stube) poolt. Tallinna allikates mainitakse stove’t teadaolevalt esimest korda alles1604. aastal, samas varaloendis on nimetatud ka dörnset. 279 Lelow elumaja aknad väärivad agaeraldi tähelepanu. Nimelt oli akende, eriti aga klaasakende olemasolu elamul tähtis näitaja, sesthästi valgustatud ruum oli luksus. Klaasaknaid kasutati nende kalliduse tõttu ainult aadli jajõukate bürgerite elamutes, samuti tähtsates ühiskondlikes hoonetes. 280 Uus-Pärnu raekojal oliteadaolevalt vähemalt viis klaasakent. 281 Klaasi asemel kasutati tavaliselt pärgamenti, linast riietvms. Elumajas valgustasid klaasaknad ainult parimaid ruume. 282 Mõnikord oli kõigest osaaknast klaasitud. Varasemast suurem klaasi kasutamine elamute ja ühiskondlike hoonete juureskeskaja lõpul ning varase uusaja algul tõi kaasa klaasseppade arvu kasvu. 283 Uus-Pärnukodanikumaja akende kohta leidub kirjalikes allikates veel üks huvitav teade, nimelt tellisLodewich Beysack Tallinnast kahe maja tarvis kokku kaheksale aknale võresid mõõtmetega274275276277278279280281282283Heinz Schilling. Die Stadt in der Frühen Neuzeit. Enzyklopädie Deutscher Geschichte. Bd. 24. München2004, lk 19.PA, lk 315–316, nr 34.Parek, Pärnu sajandeis, lk 19.TLA, f. 230, n. 1, s. B m 23 I: Wackenbuch der Kirche zu Goldenbeck (1520–1532), l. 2p.Veel annab ta teada ühe stot’i olemasolust aia ees ning teisest stoet sthoven’i ees.Krista Kodres. Elamuinterjöörist ja selle sisustusest Tallinnas 17.–18. sajandil. — Vana Tallinn II (VI).Tallinn 1992, lk 57.Harry Kühnel. Das Alltagsleben in Hause der spätmittelalterlichen Stadt. — Haus und Familie in derspätmittelalterlichen Stadt. Alfred Haverkamp, Hg. Städteforschung A/18. Köln, Wien 1984, lk 49–51;Gunter Dimt. Haus und Wohnung zwischen Mittelalter und Neuzeit am Beispiel Oberösterreichs. — Hausund Familie in der spätmittelalterlichen Stadt. Alfred Haverkamp, Hg. Städteforschung A/18. Köln, Wien1984, lk 85.PA. lk 292, nr 29.Hundsbichler, Wohnen, lk 263.Kühnel, Das Alltagsleben in Hause der spätmittelalterlichen Stadt, lk 50.36