Download (4Mb) - E-Ait

tuleohutust silmas pidades kivihoonete ehitust (eriti kesklinna), milleks olid suutelised eeskättjõukad kaupmehed, samuti orduhärrad ja kohalikud vasallid.Vahetult enne Liivimaa sõda näib käsitööliste osa Uus-Pärnu majaomanike seas langevat, nadelasid üha rohkem üürilistena või nn ametikorterites (-majades). Mitu käsitöölist elas raelekuulunud majas. Torkab silma, et 1540. aastal rae käsitööliste tarbeks ehitada lastud elumajadjäid samuti linna kagupiirkonda: 1542. aastal lasi raad ehitada ühe maja “peensepa ette”, 12731543. aastal aga kaks vahvärkmaja Punase torni juurde. 1274 Seega oli turuplats, gildimajaümbrus, üsna selgelt kaupmeeste elurajoon. Uus-Pärnu käsitöölised olid eemale tõrjutud linnajõepoolsest küljest, sadamasse viiva tänava äärest, samuti linna ordulossi poolsest küljest.Käsitööliste elurajoon koondus 16. sajandi esimese poole jooksul küllalt selgelt Uus-Pärnukagu- ja lõunaossa. Samasse piirkonda jäid Punane torn ehk vangimaja, Pühavaimu kirik,vaestemaja ning vististi enne Liivimaa sõda kinni müüritud Pühavaimu värav ning torn;lõunapoolses osas kuulus sinna linnatorni (halben thornn) ja Gertrudi kiriku vaheline ala.Nimetatud linnaosades asus veel mitu kõrtsihoonet, samuti aedu.Uus-Pärnu linnamüüride ees laiunud eeslinnas paiknesid linna nn tööstusettevõtted, samuti olidmõned käsitööerialad linnamüüride vahelt välja tõrjutud. Pärnu jõge pidi ülesvoolu laiuvas eeslinnas,Maarja-Magdaleena kiriku lähedalt algas Uus-Pärnu nn tööstuspiirkond. Seal asusidkaks raehärradele kuulunud harepois hutte’t. Jaani tänaval Jaani kiriku lähedal asus linna tähtistööstusettevõte – raele kuulunud lubjaahi (kalkove). 1275 Paraku lubja tootmisest Uus-Pärnus,toodangu mahust vms ei selgu paari napi kirjaliku teate põhjal suurt midagi. Lilian Kotter onuurinud lubja tootmist Tallinnas, tema uurimistulemused aitavad heita valgust ka Uus-Pärnuoludele. Tallinna raele kuulus juba 15. sajandil kolm lubjaahju. Lupja põletati tavaliselt kokkukaks korda aastas: ühes ahjus sügisel, teises kevadel. 1276 Nähtavasti olid kevad ja sügis ka Uus-Pärnus lubja põletamise ajad. Nii maksti rae arvete järgi 1526. aastal 23. novembril töölistelelubjaahju juures töötamise eest palka ning 1527. aastal 7. aprillil. 1277 1524. aasta tulekahjuspõles Uus-Pärnus lubjaahi maha, kuid ehitati jälle uuesti üles, sest linn vajas ehitustöödekslupja. Arvete järgi on raad ostnud linnale nii lubjakivi kui ka lupja. Seega peab arvama, et kasmingil põhjusel oma lubjaahju regulaarselt ei kasutatud või siis ei katnud selle toodang kõikivajadusi. Tallinnas oli ühe lubjaahju toodang enamasti üle 300 sälitise. Väikelinna lubjaahi olieeldatavasti tagasihoidlikuma võimsusega, andes väiksema koguse lupja. Igatahes ei ole Uus-Pärnu raad lupja mitte müünud, nagu Tallinna raad, vaid sageli ise suhteliselt suures koguseslinnale ostnud. 1538. a ostis raehärra Luder Klanth linnale kaks kuutatäit lupja (2 schuth mythkalck). Ühtlasi laenas ta linnale tornide vundamendi jaoks 22,5 lasti lupja. 1278 10 lasti lubja eestloovutas linn talle poekoha turuplatsil (ahnn der boden stede ahm marckede), ülejäänud12,5 lasti eest tasuti sularahas. 1543. a ostis linn 24 lasti ning järgmisel aastal koguni 100 lastilupja. 1279 1549. a ostis raad 50 marga eest lupja vaestemaja tarvis. 1280 Lupja oli võimalikhankida ka n-ö vahetuskaubana, nt raehärra Luder Klanth lubas 1539. a linnale 10 lasti lupjaaida krundi eest. 1281 1552. a loovutas Maasilinna foogt Heinrich Wulff raele 100 lasti lupja,ostes raelt platsi, mille Peter Helwich oli lasknud tarastada (botunet). 1282 Ainus teadaolev kord,12731274127512761277127812791280128112821543 elas peensepp Pühavaimu tänaval, vt PA, lk 332, nr 82.PA, lk 287, nr 12; nr 13.PA, lk 315, nr 33: in sanct Johans strate, negest des ersamen rades kalckoven.Kotter, Tallinna rae finantsid 15. sajandil, lk 46.PA, lk 292, nr 29; lk 293, nr 30.PA, lk 285, nr 9.PA, lk 287–288, nr 13, 14.PA, lk 176, nr 56.Paraku jäi see tehing katki. PA, lk 173, nr 51.PA, lk 320, nr 45.144