Download (4Mb) - E-Ait

Georgius Heyse Königsbergi ülikoolis (1551). Nähtavasti Tallinna raeperekonnast pärit Uus-Pärnu raehärra Heise Vegesack immatrikuleeriti 1545. a Rostocki ülikooli. 1143 Ülikoolis olidõppinud teisedki Uus-Pärnusse sisserännanud kaupmehed-raehärrad, nagu Nicolaus Barenfeldt,Stehpanus Vetter, küllap oli ülikooli “õhku hinganud” ka Johann van Lynthem ja nii mõnedkiveel. Kaupmeeste seisuse märkimisväärsest haritusest hiliskeskajal räägib muu hulgas tõsiasi, etmitmes Saksa linnas olid juba 15. sajandil ligi pooled raeliikmed ülikooliharidusega. 1144 PaulJohansen rõhutab vaimsete huvide kõrgseisu Liivimaal 16. sajandi algul. Sellest annab temajärgi tunnistust reformatsiooni iseäranis kiire võidukäik, seda vaatamata Liivimaa jaoksolulisele seotusele paavstluse ja katoliku kirikuga. 1145 Huvist vaimuelu edendamise vastuLiivimaal on tõepoolest põhjust rääkida. Pärineb sellest ajast ju plaan asutada Vana-Pärnussekohalik kõrgem kool. 1146 Seni olid Liivimaa suured linnad andnud oma panuse Rostockiülikooli asutamisse. 1147 16. sajandil võtsid aga Liivimaa vaimulikud isandad initsiatiivi asutadapeamiselt vaimulike koolitamiseks kohapealne kõrgem õppeasutus, mida toetaksid rahaga kõikLiivimaa seisused. Paul Johansen peab Lutheri õpetuse hämmastavalt kiiret jõudmist Liivimaalesuuresti just Hansa ja saksa linnakodanike teeneks. 1148 Kahtlemata on see väide põhimõtteliseltõige, kuid nõuab täiendamist ja täpsustamist. Hansa ja hansakaubandus ise oli vaevalt suutelinelooma mingeidki vaimseid väärtusi, 1149 aga see andis vahendid ning lõi eeldused nendeväärtuste loomiseks ja omandamiseks. Ja selles mõttes on Liivimaa kaupmeestel nendekaubandusliku tegevusega omandatud kasumi investeerimisel haridusse kahtlemata suur, põhimõttelinetähtsus. Kõrvalmärkusena olgu öeldud, et ülikoolihariduse kõrval tuleb väärtustada kaLiivimaa kohalikes koolides pakutud õpetust, eriti humanismi levimist ja võimalikku mõjuhariduselule Liivimaal alates 15. sajandi lõpust. 1150 Olulised polnud eelkõige ja ainult Saksaaladelt sisse rännanud uue õpetuse pooldajatest kaupmehed ja kaubasellid. 1151 Reformatsiooniideede levimises ja vastuvõtus Liivimaal oli määrav kohaliku kaupmeeste seisuse meelsustervikuna, nende kursisolek paavstikiriku kriitikaga, nende haridustase, huvi vaimsete väärtustevastu – just see andis võimaluse ja lõi eeldused reformatsiooni kiireks vastuvõtuks Liivimaalinnades, mida juhtisid ja valitsesid kaupmehed.114311441145114611471148114911501151Laakmann, Die Pernauer Ratslinie, lk 104.Gurevitš, Kaupmees, lk 273. Ülikoolihariduse tähtsusest vt ka Ennen, Die europäische Stadt desMittelalters, lk 257.Johansen, Hansa tähendus Liivimaale, lk 387.Vt ka Helmut Piirimäe. Ülikoolilinn Pärnu. Tartu 1999, lk 31–32. Isegi veel 1556/57 pidas ordumeisterFürstenberg plaani rajada Pärnusse kõrgem õppeasutus kirikuõpetajate koolitamiseks. Kooli rektoriks pidisaama Rostocki ülikooli professor David Chyträus, vt Joachim Kuhles. Die Reformation in Livland –religiöse, politische und ökonomische Wirkungen. (Hamburger Beiträge zur Geschichte des östlichenEuropa.) Hamburg 2007, lk 308.Heinrich Julius Böthfür. Die Livländer auf auswärtigen Universitäten. Riga 1884, lk X; vrd ptk 7.2.Johansen, Hansa tähendus Liivimaale, lk 387.Philippe Dollinger väidab samuti, et Hansa ei püüelnudki mingi kultuurilise tegevuse poole ninghansakaupmehed ei loonud väljapaistvaid vaimseid ja kunstiväärtusi, vt Philippe Dollinger. Die Hanse.Stuttgart 1976, lk 340. Värskeim käsitlus Hansa kultuurimõjudest keskaja Liivimaal toetab põhimõtteliseltPaul Johanseni seisukohta, vt Norbert Angermann. Die Bedeutung der Hanse für die Kultur desmittelalterlichen Livland. — Buch und Bildung im Baltikum. Heinrich Bosse, Otto-Heinrich Elias, RobertSchweitzer, Hg. Münster 2005, lk 41–59.Leonid Arbusow jun. Zur Würdigung der Kultur Altlivlands im Mittelalter und 16. Jahrhundert. —Historische Zeitschrift, 1935, 151, lk 30.Claus Veltmanni leiab ainult ühe juhtumi, kui hansakaupmees on aidanud kaasa reformatsiooni ideedelevikule Lääne-Euroopas. Et hansakaupmeeste roll selles osas jäi tagasihoidlikuks, sellele viitab ka nendepuudumine protestantlikes märtüüriumites. Claus Veltman. Die Hanse, Westeuropa und die Ausbreitungder Reformation. Eine Skizze über die Rolle von Hansekaufleuten im europäischenKonfessionalisierungsprozess. — Hansische Geschichtsblätter. 123. Jahrgang. Trier 2005, lk 79.130