Download (4Mb) - E-Ait

Zinte majas ja kostil (etzliche jaer in kosth geholden mith eten unde drinken unde temelichernottruft underholden), mistõttu Clawes raelt kulude hüvitamist nõudis. 1659Muretu vanaduspõlv tuli kodanikuprouadel endale raha eest osta, seda isegi oma lihastesugulaste käest, nagu näitab üks naaberlinna Vana-Pärnu juhtum. Nimelt sõlmiti seal 1554. arae ees huvipakkuv kokkulepe Dyderyck van Lyntthen’i 1660 ja tema ämma vahel. 1661 Sellegakohustus mees ämma loovutatud rahasumma jms vara eest pidama oma majas niikaua, kuninaine elab, teda emana ülal pidama, kindlustama kosti ja riietega sama hästi, kui ta ise sööb jajoob, varustama voodi, voodiriiete, särkide ja jalatsitega ning ühe teenijatüdrukuga, kes peabvana naist valvama ja hooldama ning ausasti käituma. Teenijale pidi väimees andma toidu japalga. Kuigi Uus-Pärnust ei ole säilinud samasuguseid lepinguid, tuleb selle kui ühevõimaliku stsenaariumiga igatahes arvestada. Samas näitab selliste kokkulepete sõlmimisevajadus, et vanema põlvkonna enda juurde elama võtmine, seega olukorras, kus kujunes nnsuurpere, polnud linnas midagi täiesti loomulikku või enesestmõistetavat.Kui Uus-Pärnu kaupmehe- ja käsitööliseemandate kohta tuleb allikaist nii mõndagi ilmsiks, siislinna alamkihti kuulunud naistest pole teada peaaegu midagi, sest neil oli vähe põhjust sattudaraeraamatutesse. Siiski on ära mainitud kolm naisteenijat, kes lasid end hõlptulu lootusesahvatleda kuriteole (1524. ja 1533. a linna süütamine) ning pidid selle eest minema tulesurma.1662 Veel on teateid kahest teenijannast, kellele peremees jättis testamendiga väikesetoetuse. Oma teenijat pidas meeles gildivanem Dam van dem Bram. 1663 Karksi vana foogtMelcher van Galen sõlmis enne surma raega kokkuleppe, et tema teenija Hille võib raelt üüridaüht maja kirikla lähedal. Hillel oli kaks tütart, kellele foogt jättis kaasavaraks 300 marka. 1664Aga peale mainitute elasid linnas veel arvukad teenijannad, ammed, lapsehoidjad jms, kellestpole vähimatki teada. Katherine A. Lynch juhib tähelepanu, et Lõuna-Euroopas olid teenijadtavaliselt abielus või lesestunud naised, kes elasid omaenda perekonna juures. Seevastu Põhja-Euroopas oli tavaline naisteenija vallaline naine, kes elas enamasti oma tööandja majas. 1665Pärast Uus-Pärnu raehärra ja kaupmehe Hinrich van Lynthemi (Linteni) surma oli ta muuhulgas võlgu Hans Buckile viimase naise palga (umme vordenst lon syner frowen halven). 1666Kuigi midagi täpsemat allikaist ei selgu, on üks tõenäoline võimalus, et Bucki naine teenisHinrich Lynthemi majapidamises. Kuna Uus-Pärnust pärineb ainult paar teadet teenijate kohta,on raske öelda, mis oli tavaline ja mis harukordne. Igatahes töötas teenijana nii abielus, vallalisikui ka lastega naisi.6.5. KOKKUVÕTEUus-Pärnu linnaraamatud sisaldavad suhteliselt suure hulga linnaelanike kohta mitmesuguseidisikuandmeid, mille põhjal kujuneb pilt abielust ja perest väikelinnas. Isegi omapuudulikkuses väärib see informatsioon tähelepanu, sest ühegi teise Eesti ala väikelinna kohtasamaväärseid andmeid leida ei ole võimalik. Tõsi küll, peaasjalikult kajastub Uus-Pärnuallikais linna ülem- ja keskkiht. Olemasoleva informatsiooni põhjal joonistub välja Euroopalepõhja pool Alpe tüüpiline pilt, mida iseloomustas suhteliselt kõrge abiellumisiga nii meestelkui ka naistel ning tuumik- või sagedamini laiendatud tuumikpere, milles elas koos kaks põlvkondaning kuhu kuulusid ka sulased ja teenijad. Abielude viljakuse kohta on iseenesest palju16591660166116621663166416651666PA, lk 218, nr 142.Kas tegu on Uus-Pärnu bürgermeister Johann van Lynthemi pojaga, jääb ebaselgeks.PA, lk 88–89, nr 111.PA, lk 143, 341.PA, lk 178, nr 63.PA, lk 228, nr 165.Lynch, Individuals, Families, and Communities in Europe, lk 49.PA, lk 212, nr 130.184