Download (4Mb) - E-Ait

hoogustunud Püha Anna austamine. Uus-Pärnu usuelus on tunda Saksa ordu mõjusid, nimeltoli ordu soositud pühakute (Jumalaema, Püha Barbara) kultus Uus-Pärnus eriti tugevaltdoteeritud. Orduhärrad toetasid annetustega ka Musta risti austamist. Veel väärib tähelepanu,et juba enne reformatsiooni oli Uus-Pärnus mittesakslastel oma jutlustaja.Reformatsioon oli 16. sajandi esimesel poolel Uus-Pärnu ajaloo n-ö keskne telg, mille ümber eikoondunud ainult tähtsad kiriku- ja usuelu puudutanud protsessid, vaid ka olulised sotsiaalsed,poliitilised jm arengud linnas. Reformatsiooni vääramatust tähtsusest annavad tunnistust Uus-Pärnu kirjalikud allikad, kuivõrd mitu neist on otseselt ajendatud just sellest ajaloosündmusest:bürgermeister Johann van Lynthem pani kirja oma mälestused, Nikolai kiriku raamatust sailinnaraamat, kuhu kanti sisse kirikult üle võetud krundirendid. Võrreldes suurte linnadegatoimusid Uus-Pärnus reformatsioonisündmused mõneti erandlikult. Kirikuvarade sekulariseerimiseviis raad kodanikkonna heakskiidul läbi 1525. aasta märtsis. Pildirüüste vallandussellele vaatamata, kuid alles aasta hiljem. See on Uus-Pärnu reformatsioonisündmuste üks huvipakkuvamaidmomente. Linna kodanikkonna hulgas olid juba hiliskeskajal levinud kirikukriitilisedmeeleolud, nendest ammutati tuge, et võtta kiriku varandused linna vajadustekskasutusele. Kuid kirikuvara sekulariseerimine ei tähendanud veel evangeeliumiõpetusetunnistamist, ka n-ö korralikud katoliiklased toetasid seda sammu. Samas ei anna see asjaolu veelpõhjust järeldada, et evangeeliumiõpetuse sisuline külg ei läinudki esialgu kellelegi korda. Justvastupidisest annab tunnistust Uus-Pärnu pildirüüste, mis saab mõistetavaks ainult kui uue kirikusünniks vajalik rituaalne akt.KOKKUVÕTEEesti ala väikelinnade kesk- ja varauusaja alguse ajaloo uurimine on keerukas ning paigutiallikate vähesuse tõttu hoopis võimatu. Kuigi kirjaliku informatsiooni puudumist võib mõneljuhul korvata arheoloogiline leiuaines, on siiski teemasid ja valdkondi, mida kajastavad ainultkirjalikud allikad. Rikkalikke, kogu linna vanemat ajalugu kajastavaid arhiiviallikaid on Eestiala linnadest olemas ainult Tallinna kohta. Isegi teisest suurest hansalinnast, Tartust, onsäilinud vähe materjali. Veelgi kehvem olukord on väikelinnade vanimate arhiividega. Väikelinnadeston parimas olukorras Uus-Pärnu, kuivõrd 16. sajandist on säilinud lausa mitu linnaraamatut.Mõistagi ei ole linnaraamatud ainsad kirjalikud allikad, milles on jäädvustunud ühevõi teise linna kohta olulist informatsiooni, kuid linnavalitsuse dokumentatsiooni puuduminetähendab, et ei ole võimalust igasuguseks vähegi kompaktseks ja hõlmavaks ülevaateks linnaelanikkonnast ning veel mitmest linnaelu tahust. Käesoleva uurimuse üks eesmärk oligidemonstreerida linna-, eriti aga pärusraamatute potentsiaali linnaajaloo uurimisel. Pärusraamatudpakuvad süsteemset ülevaadet linna kinnistutest, nende omanikest ning kinnisvaragasooritatud tehingutest. Säärane info annab võimaluse uurida linna sotsiaaltopograafiat. Sagelileidub pärusraamatus kinnisvara küllaltki detailseid kirjeldusi, mis on tõhusaks toeksarhitektuuriloolistele uurimustele. Linnaraamatute pidamine toob ilmsiks ka linnavalitsusetööd. Eriti tuleb aga rõhutada pärus-, samuti märkmeraamatute kui linnaelanikkonna isikuloolisiandmeid sisaldavate allikate tähtsust. Linnaraamatute sissekannetes võib kajastudaelanike kohta mitmesuguseid andmeid, nagu nimi, tegevusala, vanus, perekonnaseis, laste arv,sugulussuhted, varanduslik seis. Ilmsiks tulevad ka linnaelanike äri- ja kaubandussuhted, isegiigapäevaelu detailid. Need andmed võimaldavad mitmekülgselt analüüsida nii linna eluolukui ka elanikkonda. Oluline on seejuures selle informatsiooni suur järjepidevus, kuivõrdlinnaraamatuid on peetud aastakümnete või -sadade jooksul. Nende andmete sidumine teiste220