Download (4Mb) - E-Ait

der Kleinen Gilde). 1414 Seega pidi organisatsioon olema loodud hiljemalt 1587. aastal. Uus-PärnuVäikegildi 1634. aasta skraas on mainitud, et nad tuginevad Maarja-Magdaleena gildi põhikirjale,mis väidetavalt hävis 1560. aasta tulekahjus. 1415 Maarja-Magdaleena gildi mainib jubabürgermeister Johann van Lynthem, kuid tema andmeil oli tegu puhtalt kirikliku gildiga. 1416 Niivõi teisiti ei ole mingit kindlat viidet, et käsitööliste gild tekkis Uus-Pärnus enne 16. sajandikeskpaika ning see tähendaks, et Uus-Pärnus tekkis(id) tsunft(id) ligi sada aastat enne käsitöölistegildi moodustumist ning võimalik, et isegi enne kaupmeeste kompanii asutamist. Seeoleks erinev näiteks Tallinnas toimunud arengust. Nimelt tekkisid Tallinnas tsunftid väidetavaltalles pärast kaupmeeste eraldumist käsitöölisest, s.o Suurgildi ja Väikegildide moodustumist. 1417Uut liiki gildide süsteemi juurdumine 14. sajandi keskpaiku valmistas ette tsunftikorrale üleminekutsajandi teisel poolel, kui käsitöölised asusid koonduma erialade kaupa kitsamatesseorganisatsioonidesse. Seevastu Rudolf Kenkmaa arvab, et esimesed tsunftid tekkisid Tallinnasüsna varsti pärast linna asutamist, s.o 13. sajandi keskpaiku või teisel poolel. 1418 Preisi linnadestekkisid esimesed käsitöötsunftid samuti enne kaupmeeste kompaniide või gildide teket. NäiteksToruńis olid juba aastatel 1235–1255 esimesed tsunftid, 1419 samal ajal moodustati kaupmehikoondavad Püha Jüri vennaskonnad alles 1311–1312. 1420 Uus-Pärnu puhul pole allikatesmingeid viiteid sellele, et linna asutamise järel eksisteeris organisatsioon, mis koondas linnakodanikkenende ametist sõltumata. Et Vana-Pärnu ainsasse gildi kuulusid veel 16. sajandil kõikkodanikud, tundub samalaadse ühisuse olemasolu, vähemasti mingil arenguetapil, teistes väikelinnadessamuti tõenäoline. Seega tuleb Uus-Pärnu puhul kõne alla kaks võimalikku arengustsenaariumi:linna esimene tsunft tekkis varem kui kaupmeeste kompanii või toimus kaupmeesteeraldumine käsitöölistest juba enne 1431. aastat, mõlemal juhul jääb muutumatukstõsiasi, et käsitööliste gild asutati alles rohkem kui sada aastat pärast tsunfti(de) tekkimist.Võib ka otsida kaudsemaid viiteid ametiorganisatsioonide olemasolule Uus-Pärnus. Nimeltkujunes tsunftikorra ja ametihierarhia väljakujunemisega keskaja Euroopa linnas tava või peaaegusundus, et käsitöömeistri lesk või tütar abiellus n-ö ameti sees, nt mõne meistriks püüdlevaselliga. 1421 Linnaraamatute põhjal polnud Uus-Pärnu käsitööliste hulgas selline praktika üldine,veel vähem kindel reegel. Vähemalt samapalju, kui mitte rohkem, kui oli abielusid ameti sees,oli neid, mis seda ei olnud. See, et käsitööliste lesed või tütred ei abiellunud n-ö oma ameti sees,on näitaja, mida tasub tähele panna. Igal juhul ei kõnele see tsunftide kontrollist meistrileskedetaas- ja -tütarde abiellumise üle. Tõsi küll, üldistusi tehes tuleb arvestada andmete vähesust jaühekülgsust; et tuleb esile ainult osa käsitöölisi jne. Sellele vaatamata tundub põhjendatud14141415141614171418141914201421EAA, 711, l. 23p.EAA, f. 5156 (Pärnu Püha Maarja-Magdaleena gild), n. 1, s. 20: Schragen. Kopien. Abdrücken alterSiegel der Gilde und einiger Ämter derselben, l. 1.; Selles käsitööliste gildi skraas on raske leida jälgikunagise kirikugildi põhikirjast, see oli juba sedavõrd muutunud, kohandatud ümber uutel eesmärkidel.PA, lk 144.Kaplinski, Tallinna käsitöölised, lk 111–143; Niitemaa, Die undeutsche Frage, lk 59; ManfredHellmann. Sozialer und wirtschaftlicher Wandel in Alt-Livland im 14. Jahrhundert. — Sonderdruckaus Gesellschaftsgeschichte. Festschrift für Karl Bosl zum 80. Geburtstag. Bd. I. München 1988,lk 245–246. Heinz von zur Mühlen. Zur Frügeschichte der Revaler Gilden. — Reval Handel undWandel vom 13. Jahrhundert bis zum 20. Jahrhundert. Norbert Angermann, Wilhelm Lenz, Hg.Lüneburg 1997, lk 34, 35.Eesti ajalugu II, lk 107–108.Janusz Tandecki. Genossenschaftliche Strukturen in preussischen Hansestädten. — Quellen undDarstellungen zur Hansischen Geschichte. Neue Folge Bd. XLVIII (Genossenschaftliche Strukturen inder Hanse.) N. Jörn, D. Kattinger, H. Wernicke, Hg. Köln, Weimar, Wien 1999, lk 230.Janusz Tandecki, Genossenschaftliche Strukturen in preussischen Hansestädten, lk 227.Vrd Roswitha Rogge. Zwischen Moral und Handelsgeist. Weibliche Handlungsräume undGeschlechtbeziehungen im Spiegel des hamburgischen Stadtrechts vom 13. bis zum 16. Jahrhundert.Frankfurt am Main 1998, lk 37, 197.158