Download (4Mb) - E-Ait

Uus-Pärnu raad andis tema käsutusse 4 puuseppa. Meister töötas koos abilistega seitse kuud,enne kui sai kiriku ja selle torni võlvitud. 1328Kannuvalajaid Uus-Pärnus polnud, seepärast tellis linn vajalikud tööd mujalt, kas Riiast võiTallinnast. 1520. aastate paiku tahtis Uus-Pärnu raad saada Riia meistritelt ühe väikeseseieritega kella, milleks anti Riia raele 100 Horni kuldnat. 1329 Pärast 1524. aasta tulekahjusaadeti kogu metall, mis kirikukelladest oli järele jäänud, Riiga, et sealsed meistrid valaksiduued kellad. Seal võtsid Uus-Pärnu metallikoorma – 19,5 laevanaela (u 3237 kg) – lahkestivastu raehärrad Johann Meyer ja Hermann Boelaw. Kuid Riias valati sellest Uus-Pärnu raeteadmata hoopis suurtükke. 1529. aastaks oli raad tagasi saanud ainult kaks kella, millegapoldud mõistagi rahul. 19.–20. märtsil 1529 sõitis bürgermeister Lynthem ise asja klaarima.Riias väideti, et Uus-Pärnust tulnud kraamis oli palju tuhka, sütt jms ning et sellest saigi valadavaid kaks kella. Pingeliste läbirääkimiste tulemusena õnnestus Lynthemil tagasi saada veel8 laevanaela (u 1328 kg) vaske. 1330 Sellest vasest lasi ta Riia meistril Hans Schillinckil valadaühe kella ja seitse suurtükki (kaks madu, ühe veerandmao ja neli falkonetti). 1331 Et metallist tulipuudu, ostis ta veel vaske ja tina juurde. Nagu selgub linna arveraamatust, oli Uus-Pärnu raelseitse leisikat (u 58 kg) vaske ka ühe Tallinna meistri juures. Kokkuleppe kohaselt pidi sellestvalatama üks kabelikell. Raad polnud 1529. aastaks aga midagi kätte saanud, seepärast läksbürgermeister Lynthem Tallinna ja lasi kahest laevanaelast vasest valada suurtüki. 1332Käsitöömeistrite suur voolavus Uus-Pärnus ei soodustanud kohalike traditsioonide tekkimist.Teisiti võis olla ehk nendel erialadel, mis said täiendust põhiliselt kohaliku rahva hulgast(müürsepad, puusepad). Kohalike traditsioonide nõrkus või puudumine tähendas ühelt pooltavatust kõigele uuele, teiselt poolt toodangu ebastabiilset kvaliteeti. Nii jõudsid Uus-Pärnussekoos sisserännanud meistritega uued käsitöövõtted ja kunstistiilid. Iseasi muidugi, kui osavadja head uute stiilide viljelejad, olematu konkurentsi tingimustes väikelinna pidama jäänudmeistrid alati olid. Siiski peab möönma, et päris pimesi ei võetud ühtki meistrit linna tööle,eelnevalt uuriti meistri tausta. Näiteks on säilinud bürgermeister Johann. v. Lynthemi kiriTallinna raele vastuseks viimase arupärimisele veskimeister Siuerthi kohta. 1333Kui 16. sajandi algul hakkas Liivimaal laiemalt levima renessanss-stiil, siis ei jätnud seepuudutamata ka kohalikke väikelinnu, olgu tööde teostuse tasemega lood, kuidas olid. Näiteksvalmis 1551. aastal Uus-Pärnus kohtutoa uus portaal, mis Heinrich Laakmanni hinnangul oliabitu katse viljeleda renessanss-stiili. 1334 Samal ajal oli Pärnust pärit üht renessansskunstilevinumat motiivi, suurt lilledega vaasi kujutav raidkivitahvel hästi teostatud töö. 1335 Ka olidbürgermeister Lynthemi ja pastor Engelsmanni hauakivid Nikolai kirikus tähelepanuväärsedrenessansskunsti stiilinäited. 1336 Kõrvuti renessansskunsti viljelejaga töötas linnas meister, kesendiselt harrastas vana gooti stiili. Nii olevat Diderich van Ermeni hauaplaat olnud vanas stiilisja küllaltki armetul tasemel teostatud töö. 13371328132913301331133213331334133513361337PA, lk 279, nr 1. Vt ka Inna Põltsam. Uus-Pärnu ehitusloost bürgermeister Johann van Lynthemi(ameti)ajal. — Pärnumaa ajalugu. Vihik 3. Artiklite kogumik 2. Pärnu 2000, lk 51.PA, lk 279, nr 1. vrd PA, lk 139. Valminud ajanäitaja müüs Uus-Pärnu raad aga miskipärast hoopis kahelasti rukki eest Dobele komtuurile.Vt PA, lk 279–280, nr 1; lk 139.PA, lk 280, nr 1, vrd Põltsam, Uus-Pärnu ehitusloost, lk 49–50.PA, lk 280, nr 1.TLA, f. 230, n. 1, s. B. B. 48: Privatbriefe an dem Revaler Rat: Bl. 11. Meister Siuerthi kohta vt ka TLA,f. 230, n. 1, s. A. a. 11a: Breifkonzepte des Rats 1540–1544, l. 401.Laakmann, Geschichte der Stadt Pernau, lk 140.Helmi Üprus. Raidkivikunst Eestis XIII–XVIII sajandini. Tallinn 1987, lk 109–110.Laakmann, Geschichte der Stadt Pernau, lk 141.Vt Laakmann, Geschichte der Stadt Pernau, lk 141.149