Download (4Mb) - E-Ait

tulekahjude tõttu linn kolm korda uuesti üles ehitada. Tähelepanu väärib ka linnakodanikeheaolu ja jõukus, mis väljendus nende elamutes ja elutingimustes: jõuka bürgeri elamu oli kivistvõi vähemasti kivist dörnsega hoone, sellel oli mitu klaasakent, tema eluruume soojendasiduhked kahhelahjud jms.Uus-Pärnu elanikkonna sotsiaalne koosseis on põhimõtteliselt sarnane Liivimaa suurtelinnadega. Ka väljastpoolt Liivimaad sisse rännanud linnaelanike päritolukohad olid Uus-Pärnupuhul needsamad, mis Tallinna või Riia puhul. Erinevus seisnes mittesakslaste arvatavasväiksemas osakaalus, samuti aadlisoost linnaelanike suhteliselt suures arvus. Kuigi Uus-Pärnuoli väikelinn, mille poliitiline ja majanduslik tähtsus jäi kaugelt alla kolme suure linna omale,oli seal ometigi olemas Liivimaa tasandil mõjukas eliit, nii suurte kaupmeeste, ordukäsknike,piiskopiametnike kui ka kohalike vasallide näol.2. PEATÜKK. LINN JA MAAHÄRRASaksa Ordu Liivimaa haru oli Liivimaa mitme linna maahärra. Alates 1346. aastast kuulusordule Eesti alal kuus linna. Kuigi ordu oli nende kõigi maahärra, polnud suhted linnadegakaugeltki ühesugused. Vahekorra linnaga määrasid ära ennekõike linnaõigus ja privileegid.Selles suhtes eristus Eesti ala linnadest selgelt Tallinn, mis oli Taani võimu all saavutanudteistest linnadest suuremad vabadused ja maahärrast sõltumatuse. Väikelinnad olid tunduvalttugevamalt orduvõimu mõju all, seda eriti linna arengu varasel perioodil, kui ordu sekkusolulisel määral linna valitsemisse. Narvas väidetavalt moodustasid algselt koguni poole raestordumehed. 343 Väikelinnade tihe seotus orduvõimuga polnud linna arengule sugugi ainulttakistuseks, sest maahärra seisis vajadusel ka nende heaolu eest. Tõenäoliselt toimus Uus-Pärnule ning vahest ka Viljandile hansalinna õiguste saavutamine just Liivimaa ordu huvidesja tema toetusel. Narvale hansalinna õiguste taotlemise eest seisis aktiivselt ordumeister.Keskaja Liivimaa ajaloo historiograafias on linna ja maahärra suhete uurimisel arvestatav kohtja traditsioon. 344 Arusaadavail põhjustel on kõige enam ja põhjalikumalt käsitletud Tallinna jaRiia suhteid orduga. Uusimaid uurimusi sellest valdkonnast on Juhan Kreemi monograafia,milles keskendutakse peaasjalikult Tallinna ja ordu poliitiliste ja majanduslike suhete ningõigusliku vahekorra analüüsile. 345 Tunduvalt tagasihoidlikum on olnud ajaloolaste huvi ordu jaLiivimaa väikelinnade suhete uurimise vastu. 346 Tõsi küll, nt Narva ja Pärnu linna ajalookäsitlustes leidub ka orduvõimu ja väikelinnade suhteid kajastavaid peatükke. 347 Sellegipoolestoleks võimalik kõnealust teemat käsitleda senisest põhjalikumalt ja mitmekülgsemalt. Järgmisespeatükis ongi lähema vaatluse all Uus-Pärnu ja ordu suhted 16. sajandi esimesel poolel.343344345346347Süvalep, Narva ajalugu, lk 256.Saksa Ordu ning Liivimaa, Preisimaa ja Saksa riigi linnade suhetele pühendatud konverentsi ettekannetepõhjal ilmus esinduslik kogumik: Stadt und Orden. Das Verhältnis des Deutschen Ordens zu den Städtenin Livland, Preussen und im Deutschen Reich. Udo Arnold, Hg. Marburg 1993.Kreem, The Town and its Lord.Saksa Ordu ajaloo kontekstis laiemalt on ordu ja väikelinnade vahekorda rohkem uuritud. Näiteks Preisilinnade liidu loomise kontekstis käsitleb sealsete väikelinnade ja ordu suhteid Henryk Samsonowicz.Kleinstädte im Deutschordensstaat Preussen. — Stadt und Orden. Das Verhältnis des Deutschen Ordens zuden Städten in Livland, Preussen und im Deutschen Reich. Udo Arnold, Hg. Marburg 1993, lk 143–155.Süvalep, Narva ajalugu, lk 250–254, 271–274; Laakmann, Geschichte der Stadt Pernau, lk 79–84.44