Download (4Mb) - E-Ait

Pärnusse, kuid pole kindel, kas ta seda ise kasutas. 900 Bartholomeus v. Ghoer müüs 1550. aoma maja ja puuviljaaia Uus-Pärnus elavale Ghossen Krabbele (wanende tho der NyghenParnow). 901 Uus-Pärnu kaupmeeste huvi Vana-Pärnu vastu võis olla tingitud soovistinvesteerida soodsalt kinnisvarasse, kuid see võis olla seotud ka parajasti kaubanduselustoimuvaga. Kui piirati vilja väljavedu Uus-Pärnust ning sealsed kaupmehed hakkasid nn kõrvalsadamatetõttu kahjusid kandma, üritasid nad end kindlustada Vana-Pärnus, kus vilja väljaveokeeldu ei rakendatud. Tundub isegi tõenäoline, et mõned Uus-Pärnu kaupmehed lasid oma viljaVana-Pärnu kaudu välja vedada.4.1.5. Kaupmeeste kaubandussuhted ja -kontaktidLiivimaa linnadest olid Uus-Pärnul kõige tihedamad, sh kaubanduslikud sidemed Riia jaTallinnaga. Läbi Uus-Pärnu kulges Tallinnast Riiga viiv maantee, niisamuti liikusid Riia jaTallinna vahet suured ja väikesed laevad. Uus-Pärnust pole säilinud ühtegi kaupmeesteraamatut,seega puudub ülevaatlik informatsioon kaupmeeste tegevusest ja ärikontaktidest. Uus-Pärnu raemärkmeraamatusse jõudsid ainult võla- ning pandiasjad. Riiaga 902 olid Uus-Pärnul suhteliselttihedad sidemed: leidus kodanikke, kes olid juba päritolu kaudu Riiaga seotud. KaubanduspartneridRiias olid mitmel Uus-Pärnu kaupmehel. Euert Duckeri äripartner Riias oli CasperHartmann. 903 Kaupmehed panid vahendid kokku, et ühiseid äriplaane ellu viia. Näiteks Uus-Pärnu raehärra Johann Krabbe ja Riia kodanik Albrecht Hintzke kavatsesid koos Amsterdamislinnaseid müüa. 904 Paraku nende laev purunes, nii et linnased tuli maha müüa juba Rostockis.Riia kodanikud oli Uus-Pärnu kodanikele võlausaldajad. Raehärra Wolmer Rauen laenas1555. a Riia bürgermeistrilt Johan Spenckhusenilt 500 marka (30 marka renti aastas) oma majapeale. 905 Kuid ka Riia kodanikud said Uus-Pärnust laenu. Näiteks Herman Hulsman sai Nikolaikiriku Anna altari summadest 200 marka. 906 Alati ei ole aru saada, kas tegu oli lihtsalt laenugavõi oli võlg tekkinud ühise äritegevuse kaudu. Hans Holthusenil oli Riia kodanike VicentzGlandorpi ja Sander Koningki ees võlgu 1100 riia marka. 907 Tõenäoliselt olid kõik kolm seotudmingi ühise äriga. Hinrich van Hamme pärandi hulgas leidus võlakiri (hantschryft), mis annabtunnistust tema ärisuhetest Jochym Preckeliga Riias. 908Tihedad suhted olid Uus-Pärnul ka Tallinnaga. Mitu kaupmeest oli Tallinna kaupmeestegaperekondlikult seotud. Heise Vegesack ning eeldatavasti ka Berndt Hessels olid sealt pärit. RaehärraAsmus Glinthi naine Doratie Kleuers oli sündinud Tallinnas, oli sealse kaupmehe tütar. 909Tallinna kaupmehe Berndt Ouerhageni naise sugulased elasid Uus-Pärnus. 910 Overhagen käisUus-Pärnus nii sugulasi külastamas kui ka äriasju ajamas. Igatahes oli ta 1542. aastaks Uus-Pärnu kodanikule Joachim Lutkenberchile 65 Riia marka võlgu. 911 Veel mitu Tallinnakaupmeest oli Uus-Pärnu omadele võlgu. Hynrick van Essen laenas u 1525. a Tonnies Laerilt900901902903904905906907908909910911PA, lk 95–96, nr 132.PA, lk 75, nr 67.Suhetest Riiaga, tõsi küll – konfliktsetest suhetest – annab tunnistust ka 15. sajandi lõpul Riiakaupmeeste ja Pärnu kaubasellide vahel puhkenud tüli, mis jõudis otsaga linnadepäevadele ja Liivimaamaapäevale, vt UB II-1, lk 108, nr 166; lk 118, nr 180.; AR III, lk 34–35, nr 15.PA, lk 259, nr 239.PA, lk 223, nr 154.PA, lk 228, nr 166.PA, lk 127, nr 22.PA, lk 203, nr 108.PA, lk 188, nr 82.PA, lk 180, nr 68.TLA, B. D. 5 I b, l. 52, 52p; vrd ptk 6. 4.TLA, B. D. 5 I b, l. 33.106