Download (4Mb) - E-Ait

allikaliikide omaga loob veelgi uusi teadmisi. Linnaraamatutest ammutatav rikkalik infolinnaelu ja -elanikkonna kohta annab muu hulgas hea võimaluse välja selgitada ninganalüüsida pöördeliste poliitiliste, sotsiaalsete vm sündmuste või arengute kajastusi linnaelus.Elanikkonna arvu (ca 1000 elanikku) aluseks võttes oli Uus-Pärnu Euroopa ja Liivimaamastaapides väikelinn. Enam-vähem samasuguse elanikearvuga olid Liivimaa linnadest veelViljandi, Volmari ja Võnnu. Linnaelanikkonna suurus on selge ja üheselt mõistetav tunnus, kuidarv üksi ütleb vähe väikelinna lähema iseloomu kohta. Palju sisulisem kriteerium või näitaja onelanikkonna koosseis, s.t millistest sotsiaalsetest ja rahvuslikest elementidest moodustus linnakogukond.Uus-Pärnu elanikkond ei erinenud põhimõtteliselt suurte linnade omast. Linna ülemjakeskkihi moodustasid saksa soost kaupmehed-käsitöölised. Madalamate ametite pidajad,palgatööjõud ja teenijaskond olid valdavalt mittesaksa päritolu. Samal ajal kasvas 16. sajandiesimesel poolel aadlisoost isikute arv linnas: nii nende, kes asusid linna elama, kui ka nende, kesomandasid linnas lihtsalt kinnisvara. Kohaliku aadli (eriti, kel lähemaid sidemeid linnaga eikujunenud) “invasioon” oli iseloomulik peamiselt väikelinnale. Uus-Pärnus elas arvukalt Liivimaasotsiaalse ja majandusliku eliidi hulka kuulunud isikuid, seda nii hansakaupmeeste, ordukäsknike,piiskopiametnike kui ka kohalike vasallide näol.Oletatavasti ületas Uus-Pärnus sakslastest linnaelanike arv mittesakslaste oma, kuid pidada sedaväikelinna iseloomulikuks jooneks oleks väär, sest näiteks Narvas valitses hoopis vastupidineolukord. Olemasolevate andmete põhjal pole võimalik täheldada 16. sajandi esimese poolejooksul kodanikkonna märgatavat juurdekasvu Uus-Pärnus. See lubab eeldada, et paremini kuirahvuslik või isegi seisuslik koosseis, eristas elanikkonna kasvu dünaamika väikest ja suurtlinna Liivimaal keskaja lõpul ja varase uusaja algul. Väikelinna elanikkonna kasv oli niiabsoluut- kui ka suhtarvudes väiksem, seda isegi üldise demograafilise tõusu tingimustes16. sajandi esimesel poolel. Oma osa oli selles 14. sajandil alanud ning eriti 16. sajandi algulpäevakorda tõusnud talupoegade liikumisvabaduse piiramisel Liivimaal. See ähvardas linnuilma jätta pidevast, takistamatust elanike juurdevoolust ehk linnale vajalikest töökätest.Maahärrast suures sõltuvuses oleval väikelinnal oli eriti raske oma õigusi kaitsta, sh õigusttalupoegi vabalt linna vastu võtta. Arvestades aga inimeste pidevat juurde- ja äravoolu linnast,on ilmne, et väikelinn ei olnud suletud või tardunud ühiskond, vaid kujutas endast liikuvat jamuutuvat kooslust. Väikelinn oli avatud, sh avatud uutele arengutele ja muutustele.Uus-Pärnu väline ilme oli Liivimaa suurte linnade omaga põhimõtteliselt sarnane: linnaümbritses ringmüür, selle ees laiusid eeslinnad, enne 16. sajandi keskpaika olid linnas ülekaaluskivihooned; tähelepanu pöörati linna heakorrale, samuti kohandati kaitserajatisi kaasaegsetelenõuetele vastavaks, s.o horisontaalkaitse printsiipe järgivaks jms. Leidus siiski kaerijooni, näiteks aedade ja kõrtside esinemine seespool linnamüüri. Märkimisväärne on, etUus-Pärnus leidus isegi turuplatsi ümbruses tühje, s.o täis ehitamata krunte. Suured linnadvaevlesid samal ajal pigem ruumipuuduses, eriti mis puudutas linna kõige prestiižsematpaika – tsentrumit. See asjaolu lisab omalt poolt kinnitust väitele, et Uus-Pärnu resp. Väikelinnaelanikkond ei kasvanud Riia või Tallinnaga võrreldavalt. Samal ajal kui paljude väikelinnadejaoks sai finantside puudus takistuseks linna kaitsekindlustuste rajamisele, leidus Uus-Pärnus neid sedavõrd palju, et isegi kolm korda tulekahjus hävinud kaitsekindlustused ikkajälle taastati. Määravaks sai siin kahtlemata asjaolu, et maahärra oli Uus-Pärnu linnakindlustustesthuvitatud, see oli ordule strateegiliselt tähtis: ordulinnus ja linn selle jalamilmoodustasid ühtse tervikliku kaitsesüsteemi. Orduvõimu suur mõju Uus-Pärnus jõudis sellegavälja isegi linna välise ilme kujundamiseni.Hansalinna privileegide tõttu kuulus Uus-Pärnu Liivimaa väikelinnade n-ö hierarhia tippu.Just nendel eesõigustel püsis nii linna kui ka selle kaupmeeskonna jõukus ja heaolu, mis leidisväljenduse ka linna välisilmes. Privaatsed hooned, eeskätt Uus-Pärnu jõukate kodanike221