Download (4Mb) - E-Ait

puhastusest. Küll aga väärib tähelepanu, et kui vana maja asus linna lõunaosas, linnamüürilähedal, n-ö käsitööliste linnaosas, siis uus oli jõe ääres, sadama lähedal, kaupmeeste elumajadekeskel, s.t linna prestiižses elurajoonis. Sisuliselt toetas seegi majavahetus üldisemat käsitöölistelinnaruumis eraldamise protsessi Uus-Pärnus. Peale gildimaja kuulus kompaniile veel kinnisvara.Turuplatsi ääres vaekoja kõrval asus väga keeruka kuuluvusega kiviait. Pool sellest, kooskeldriga kuulus linnale, teine pool raehärra Melcher Bomgardenile. Kuid Bomgardeni aida alunekelder ja esine müügiputka kuulusid kaupmeeste kompaniile. 1054 1562. aastal loovutas kompaniineed Stephanus Vetterile tasuks üles näidatud teenete eest Poolas. 1055 1543. aastal kuuluskompaniile veel üks turuplatsi ääres paiknenud ait, mis varem oli Kersten Pilli valduses. 1056Enne Liivimaa sõda oli gildil mitmesugust vara, nagu hõbedast (joogi)toope (stopfe) jakausse, tinast jooginõusid. Eriline uhkus oli suur hõbedast, vahetult enne sõda valminud gildikann,mis kaalus 124 loodi (1612 g). 1057 Gildituba valgustasid tinast kroonlühter (krone) jamessingist lühtrid. Kõik see vara läks sõja ajal kaduma või müüdi maha. Liivimaa sõja eel oligild olnud piisavalt rikas, laenamaks kinnisvara tagatisel raha välja. Paraku on vastavad arveraamatudkõik hävinud. Säilinud gildiraamat sisaldab ainult paari põgusat teadet laenuandmistekohta, mis ulatuvad 1550.–1560. aastatesse. 1559. aastal laenas Joachim Moller(raehärra aastast 1566) kompaniilt oma maja peale 336 marka. 1058 Millalgi, võimalik, et jubaenne Liivimaa sõda, oli Hinrich Kallenberch (†1566) võtnud oma maja peale 150 markalaenu. 1059 Nähtavasti olidki peamised laenusaajad kompanii enda liikmed.4.4.3. SkraaKaupmeeste kompanii vanemat ajalugu sisaldav arhiiv hävis peaaegu täielikult Liivimaa sõjaajal, kui venelased 1575. a linna vallutasid. Nii on 1588. aastal alustatud protokolliraamatUus-Pärnu Suurgildi vanim säilinud raamat. Kompanii hävinud arhiiv sisaldas teadaolevaltkirjavahetust, pitsateid, põhikirja ja raamatuid. 1588. aastal alustatud protokolliraamatusse onmuu hulgas üles kirjutatud gildi skraa, mille panid uuesti kokku veel elus olnud gildiliikmed.Ehkki tegu ei ole gildi asutamise ajast pärit skraa algupärase tekstiga, vaid 1588. aastaltaastatud põhikirjaga, võib ometi kindel olla, et nende reeglite enamik pärineb vanast hävinudpõhikirjast, mille vanad liikmed mälu järgi taastasid. 1060 Näiteks 1474. aastal kompanii põhikirjasttsiteeritud punkti täpselt samas sõnastuses 1588. aasta skraas ei leidu, küll aga onolemas sisult sarnane punkt. Mõlemad näevad ette gilditoas ebakohaselt käitunud ja korralekutsumiselening määratud trahvile mitteallunud isiku viimist linnafoogti ette; foogt aga, mittegild ise, pidi sellisel juhul kohut mõistma. 1061 1588. aasta põhikirjas leidub kindlastimõningaid uusi punkte või nüansse, kuid tervikuna ei ole skraa tekkinud tühjale kohale. Gildijaoks oli väga oluline, et organisatsioon ja selle reeglid pärinesid ammusest ajast, olid vanad,see lisas asjale väärikust ja au.10541055105610571058105910601061PA, lk 172, nr 52; lk 216–217, nr 140; lk 308, nr 13.PA, lk 308, nr 13: … freiwillig erblich zu eigen vor seine erzeigtte dinst in Polen gegeben und verlassen, …PA, lk 309, nr 15.EAA, 92, l. 12. 12p.EAA, 92, l. 13.EAA, 92, l. 13.EAA, 92, l. 1–7pEAA, 92, l. 6–6p § 27: So es sich zutragen wurde, das sich etzliche had ..erden(?), darauf sollen diegardeleute gute achtung geben, denselbigen fride bieten zum ersten, 2 und 3 mahle, wer sich hieruberungeburlich verhalten wurde, soll sich bis auf den andren morgen ein zustellen vorborgen, und wer sichsolches weigern wurde, sol das gerichte angeruffen werden, und sol ihn der her gerichtsvoget burgen undnach erkentnis in geburliche straffe genommen werden. Vrd viide 1023.121