Download (4Mb) - E-Ait

kui ordulinnas kandvamat rolli linnavalitsuses siiski ordu soosikud, kes orduvõimu toelsooritasid peadpööritavalt kiiret karjääri. Hästi illustreerib seda Johann van Lynthemi elukäik.11. märtsil 1518. aastal andis ta Uus-Pärnu raele üle ordumeister Plettenbergi kirja, mis kinnitastema õigusi põlenud majale ordulossi lähedal ning selle juurde kuulunud aidale ja aiale. Nendehoonete jm kinnisvara endine omanik Hinrick Strype pidi loobuma makseraskuse tõttu. 643Plettenbergi tähelepanelikkus ja vastutulelikkus Lynthemi vastu ulatus veelgi kaugemale.Nimelt annetas ta samal aastal Lynthemile kahasse Marcus Heitkensiga ühe mõisa. 644 Lynthemilähem päritolu ja Uus-Pärnusse saabumise tagamaad on teadmata. Perekonnalegendi järgiolevat ta Liivimaale saabunud ühe ordumeister Wolter von Plettenbergi Vene-vastase sõja tarvismoodustatud sõjasalga juhina. Heinrich Laakmanni arvates ei saa see ajaliselt paika pidada. 645Jääb aga tõsiasjaks, et Liivimaa orduga oli Lynthem lähedalt ja tihedalt seotud ning kogu temaedasises elus ja tegevuses etendasid need kontaktid tähtsat osa. Johann van Lynthemi esiletõusUus-Pärnus oli kiire: juba 1519. aasta kevadel valiti ta raehärraks ja 1523. aastal bürgermeistriks.Seejuures etendasid abielud tema edukas sotsiaalses karjääris orduvõimu toetavamõju kõrval selgelt teisejärgulist osa.Johann van Lynthemi karjäär linnavalitsuses näitab ilmekalt, et orduvõim avaldas survet uuteliikmete valimisel Uus-Pärnu raadi. Lynthemiga ühel ajal valiti raehärraks orduvasall BerndtStolterkamp. Kui samasse ritta panna veel 1543. aastal bürgermeistriks saanud endine ordumeistrisekretär Nicolaus Barenfeldt, on raske pidada kõike pelgalt juhuslikuks kokkusattumuseks.Nähtavasti oli ordul plaan oma tulekahjudes kannatanud linnale “eluvaim sissepuhuda”. Uus-Pärnu oli ordu jaoks tähtis väljaveosadam, mille kiratsemine või veel hullem –kadumine – olnuks äärmiselt ebasoovitav. Sealt tulid ju ümberkaudsete orduhärrade suuredrikkused. Pole aga mingeid konkreetseid tõendeid selle kohta, et ordumeister saatnuks LynthemiUus-Pärnusse sõnaselge korraldusega linn uuesti jalule aidata.Orduga seotud isikute pääsemises linnavalitsusse polnud iseenesest midagi erakordset, sestväikese linnana sõltus Uus-Pärnu orduvõimust alati palju rohkem kui näiteks Tallinn. Samasuguneolukord valitses ka Narvas, kus mitu raehärrat olid enne raelauda tulekut olnud orduametikandjad. 646 Siiski ei või kindel olla, et Uus-Pärnu raad vaatas heal meelel, kuidas Johannvan Lynthem linnas võimu haaras. Vahest peitusid 1526. aasta pildirüüste ajal Lynthemi vastutõstatatud süüdistuste juured muu hulgas tema võimulepääsemise viisis. Oli tal ju oponeerijaid karaehärrade hulgas. 647Samas ei ole põhjust väita, nagu oleks ordu Lynthemi või Barenfeldti näol upitanud linnavalitsussevõimetud mehed – pigem vastupidi. Eriti tuleb rõhutada Johann van Lynthemi panustUus-Pärnu arengusse. 1518. aastal, kui Lynthem linna saabus, oli sealsest viimasest suuresttulekahjust möödas juba kuus aastat, kuid linn kandis ikka veel toimunud katastroofi märke –linnamüür oli kokku varisenud, majad varemeis, isegi linna peakirikut polnud suudetud päriselttaastada. 648 Linnakassa oli tühi ja -valitsus tegevusvõimetu. Just tegusat, initsiatiivikat ja headesidemetega meest oli linnal hädasti tarvis, ja Johann van Lynthem vastas kõigile nendelenõudmistele. Tema omalaadseks elutööks kujuneski linn ise. Uus-Pärnu ülesehitamise ja järjeleaitamise pärast kolme tulekahju (1513, 1524, 1533) tegidki õigupoolest võimalikuks bürgermeisterJohann van Lynthemi energia, initsiatiiv ja organiseerimisvõime.643644645646647648PA, lk 170–171, nr 47.Laakmann, Geschichte der Stadt Pernau, lk 121.Laakmann, Geschichte der Stadt Pernau, lk 218.Arnold Süvalep, Narva ajalugu, lk 256.PA, lk 148: … itlicke anschoener uth deme raede ….PA, lk 139.77