Download (4Mb) - E-Ait

kondlikuks kui religioosseks ettevõtmiseks. 1818 Nagu õigustatult osutab Wolfgang Reinhard, eiseisnud mitte linn religiooni teenistuses, vaid kultusekohad teenisid linnakogukonna huve. 1819Püha Ihu püha ajal peeti kindlasti ka Uus-Pärnus protsessioone, kus pühitsetud armulauaelementekanti pidulikus rongkäigus läbi linna, kuid Püha Ihu gildi tähendus ja tegevus olisiiski avaram kui ainult selle kirikupüha tähistamine. Uus-Pärnu bürgermeister Johann vanLynthem kasutab väljendit “Püha Ihu gild ja stacyen”. Viimane peaks viitama lihavõtete ajaletendatud Jeesuse ristiteekonna neljateistkümne peatuse tähistamisele. Nikolai kiriku raamatustilmneb, et Püha Ihu gildil oli kirikus oma kirst (kyste) ning gildile laekus valgustuseks aastas6,5 marka ja ½ leisikat vaha, mis läks nn igaveseks valguseks. 1820 Kahetsusväärsel kombel polemärgitud, millise altari valgustamiseks see raha läks (tho de ewigen lichte) või mis muul otstarbel(protsessioonidel) 1821 küünlaid kasutati. Aldur Vungi arvates teenis gild Püha ristikabelis. 1822 Püha Ihu gildi varast on teada veel, et 1512. a oli gildil 150 marka välja laenatudHans Maygdel’ile. 1823 Püha Ihu gildid olid ka Tallinnas ja Riias, need tekkisid 13.–14. sajandilning lagunesid reformatsiooni ajal. 1824 Uus-Pärnus oli samuti just Püha Ihu gild kõige vanem jaelujõulisem kirikugild. Teiste kirikugildide kohta Uus-Pärnus polegi teada muud kui ainultnende olemasolu. Maarja-Magdaleena kiriku side samanimelise gildiga on küll dokumentaalselttuvastamatu, aga Heinrich Laakmann peab seda enam kui tõenäoliseks. 1825 Sama meelt onAldur Vunk. 18267.1.5. Pühakute kultus ja nimedÜldiselt jääb teadmata, miks just ühele või teisele pühakule oli Uus-Pärnus pühitsetud kirik võialtar. Läänemere-äärsetest pühakodadest olid suhteliselt paljud pühendatud Püha Nikolausele,kes oli kaupmeeste ja meresõitjate patroon. Uus-Pärnu-suguses mere- ja hansalinnas oli sellelepühakule pühitsetud peakirik seega täiesti loomulik nähtus. Pärast Preisi- ja Liivimaa liitmistkristliku Euroopaga kuulutati nende alade kaitsepühakuks Neitsi Maarja. 1827 Sellest tulenevalt,samuti arvestades Neitsi Maarja suurt populaarsust kõikjal Euroopas – 14. sajandi teisestpoolest alates viis see lausa eriliste Maarja palverännakuteni 1828 –, oli nendel aladel rajatudkirikutest ja kabelitest märkimisväärne hulk pühitsetud just Jumalaemale. Sügavalt juurdunudJumalaema kultust võib täheldada ka Uus-Pärnus. Neitsi Maarjale olid pühendatud kabel ja altarNikolai kirikus ning altar Pühavaimu kirikus. Püha Barbara kultust Uus-Pärnus võis soosidaeeskätt ordu. Väidetavalt läks hinnaline reliikvia – Püha Barbara pea – 13. sajandil Saksa Orduvaldusesse. 1829 Püha Barbara, Katarina, Margareta ja Erasmus kuulusid nn 14 hädasavitaja181818191820182118221823182418251826182718281829Jacques Rossiaud. Linlane ja linnaelu. — Keskaja inimene. Koost Jacques Le Goff. Tallinn 2002, lk 185.Reinhard, Lebensformen Europas, lk 500.PA, lk 125, nr 15. Laakmannil 7 marka ja 1 leisikas vaha, vt Laakmann, Das mittelalterlicheKirchenwesen, lk 135.Praktiliselt kõikide Liivimaa suurte linnade korporatsioonide skraades on artikkel küünalde kandmisekohta Kristuse Ihu protsessioonis. Näiteks Tallinna Suurgild kulutas 15. sajandi II poolel Püha Ihuprotsessioonil küünaldele 8–13 marka, vt Mänd, Pidustused keskaegse Liivimaa linnades, lk 255.Vunk, Jeesus läks maal kõndimaie, lk 337.PA, lk 125, nr 17.Vt Margus, Rahvus- ja sotsiaalvahekordade teravnemine Tallinnas, lk 83, 88.Laakmann, Das mittelalterliche Kirchenwesen, lk 139.Vunk, Jeesus läks maal kõndimaie, lk 333, 339.Leonid Arbusow. Liturigie und Geschichtsschreibung im Mittelalter. Bonn 1951, lk 64–69. Vrd Bartlett,Euroopa sünd, lk 402.Rosenfeld, Rosenfeld, Deutsche Kultur im Spätmittelalter, lk 281.Bartlett, Euroopa sünd, lk 402.198