Download (4Mb) - E-Ait

Kirjalike allikate põhjal esines 16. sajandi esimesel poolel Uus-Pärnus keskeltläbi 25 käsitööerialavõi -ametit. See arv on näiteks Tallinnaga võrreldes tagasihoidlik, arvestades, et seal olijuba 14. sajandi keskpaiku u 60 käsitööala. 1243 12.–13. sajandil oli Saksa suurtes ja keskmisesuurusega linnades keskmiselt samuti 60–100 käsitööeriala. 1244 16. sajandil tegutses “SaksaVeneetsiaks” kutsutud Nürnbergis koguni 141 käsitööharu. 1245 Preisi linnadest oli Toruńis14.–15. sajandi vahetusel 40 tsunfti, Danzigis 14. sajandi lõpul 15 tsunfti. 1246 Samal ajal valitsesPreisi väikelinnades hoopis teistsugune olukord, näiteks Pestlini linnakeses oli 14. sajandil13 kingsepa töökoda, mitu pagaripoodi, 8 rätsepat, 1 sepp ja mõned kraamipoodnikud, 1247 seegaväga piiratud arv käsitööalasid. Märkimisväärne vahe käsitööalade arvus tuleb ilmsiks ka Poolasuurte ja väikeste linnade puhul. Nimelt kui 15. sajandi Krakowis oli 28–30 tsunfti, millel oliumbes 50 eriharu, siis samal ajal tegutses väikelinnas Kazimierzis kõigest 9 nn tootvattsunfti. 1248 Tuleb muidugi silmas pidada, et mitte kõik ühes linnas esinenud käsitööalad ei olnudtsunftiõigustes. Tallinnas oli 16. sajandi esimesel poolel kokku 18 tsunfti. 1249 Kuigi alati ei olepiiritõmbamine lihtne, saab Uus-Pärnus 16. sajandi esimesel poolel kokku lugeda u 15 tootvattöötlevatkäsitööala, kui paljudel nendest oli oma tsunft, pole paraku teada. Kahjuks puudubvähemalt esialgu võrdlusvõimalus teiste Liivimaa väikelinnade seisukorraga. Väheste olemasolevatekirjalike teadete järgi võis Vana-Pärnus 16. sajandi esimesel poolel olla u 10–15 käsitööjateeninduseriala. 1250 On teada, et Narvas oli 17. sajandi esimesel poolel u 20 ning Haapsalussama sajandi lõpul u 15 käsitööala. 1251 Need teated ei ole muidugi päris adekvaatne võrdlusmaterjal16. sajandi esimese poole Uus-Pärnu oludele, siiski näib kõik viitavat, et väikelinnakontekstis oli Uus-Pärnus käsitöö hästi arenenud ja spetsialiseerunud. Kui Horst Jechteristab keskajal põlslubürgerite linna, igakülgselt arenenud kohaliku tähtsusega käsitöölinnaning eksportkäsitöö ja kaubalinna, 1252 siis sellise jaotuse järgi kuulub Uus-Pärnu kahtlematateise kategooriasse.5.1.1. Teenijad ja teised palgatöölisedLinn pakkus tööd ka mitmesugustele palgatöölistele, nagu näiteks majateenijad, sulased, abitöölisedjms, kes allikais üliharva ilmsiks tulevad. Ükski vähegi suurem majapidamine eisaanud läbi teenijateta. Iseasi, kui palju oli teenijaid ühes majapidamises palgal. Claus Mollerimaja mahapõlemise eest karistati majas elanud kahte naisteenijat (dyrne ja maget). 1253 Karksi12431244124512461247124812491250125112521253Kaplinski, Tallinna käsitöölised, lk 52–53.Engel, Die deutsche Stadt im Mittelalter, lk 143.Alison Rowlands. The Condition of Life for the Masses. — Early Modern Europe. Euan Cameron,Ed. Oxford 2001, lk 56.Janusz Tandecki. Genossenschaftliche Strukturen in preussischen Hansestädten. — Quellen undDarstellungen zur Hansischen Geschichte. Neue Folge Bd. XLVIII (Genossenschaftliche Strukturen inder Hanse.) N. Jörn, D. Kattinger, H. Wernicke, Hg. Köln, Weimar, Wien 1999, lk 230.Ernst Bahr. Zur Entstehung der kleinen westpreussischen Landstädte. — Acta Prussica. Abhandlungenzur Geschichte Ost- und Westpreußens. Beihefte zum Jahrbuch der Albertus-Universität Königsberg/Pr.Bd. XXIX. Würzburg 1968, lk 82. Rehdeni väikelinnas oli 1570. aastal 1 habemeajaja, 18 käsitööselli,12 viinapõletajat, 7 aednikku ja 2 käsitöölist ilma oma majata, samas lk 78–79.Jerzy Wyrozumski. Das Alltagsleben im mittelalterlichen Krakau. — Vana Tallinn XVI (XX). ModusVivendi II. Tallinn 2005, lk 75.Eesti ajalugu II, lk 290.Vt PA, lk 28, 63–108.Arnold Soom. Narva käsitöölised ja nende tööväli 17. sajandil. — Mälestusi ja artikleid. Koost E. Küng.Tartu 1996, lk 275.; Arnold Soom. Jooni Haapsalu ajaloost 17. sajandil. — Mälestusi ja artikleid. KoostE. Küng. Tartu 1996, lk 156.Reininghaus, Stadt und Handwerk, lk 7.PA, lk 143.141