Download (4Mb) - E-Ait

pühaku hulka, 1830 kuid antud juhul ei ole mingit konkreetset alust väita, et neid just nendena jaseepärast Uus-Pärnus austati. Maarja-Magdaleena kultuse, mis levis Euroopas eriti jõudsalthiliskeskajal, väljenduseks Uus-Pärnus oli temale pühitsetud kirik ja kirikugild. KroonikBalthasar Russowi teatel austasid eestlased teistest pühakutest Ristija Johannest. 1831 Uus-PärnuJaani kirik teenindaski nähtavasti peaasjalikult eeslinnas elanud eestlasi. Analüüsides Liivimaaja Vestfaali kultuurisidemeid keskajal, juhib Paul Johansen tähelepanu, et Vestfaali pühakutekultuse jäljeks võib pidada Püha Ewaldi austamist Tallinnas. 1832 Sellele pühakule oli altarpühitsetud ka Uus-Pärnus. Samuti osutab Paul Johansen Püha Risti legendi ülekandumiseleFreckenhorsti kloostrist Liivimaale. Kloostrifoogt Bernhard Lippe’st võttis selle oma palverännakuteleja sõjaretkedele kaasa ning püstitas Viljandi vallipealsele risti auks ka kabeli. 1833Uus-Pärnu Nikolai kirikus asunud Must rist oli nii kiriku kui ka linna tähtsaim reliikvia. Onolemas isegi võimalus, et Nikolai kirik oli algselt Püha Risti kirik, millel vahetus millalgi, võibollapärast 1420. aastatel toimunud suuremaid ümberehitustöid, kaitsepühak. 1834 Näiteks 1412.aastast pärit testamendis on mainitud Püha risti kirikut Pärnus. 1835 Muidugi ei saa välistada, ettegu on kõigest eksitusega ja mõeldi ikkagi Nikolai kiriku Risti kabelit. Kuid tähelepanuväärneon ka see, et Uus-Pärnu linnaraamatutes ei nimetata õigupoolest kordagi kogudusekirikutNikolai kirikuks, vaid lihtsalt peakirikuks. Ka kirikuraamatu tiitellehel, kus eelduste järgipidanuks seisma patrooni nimi, mainitakse hoopis teisi pühakuid (vt lähemalt allpool). See onPüha Nikolause mõneti imelik mahavaikimine Uus-Pärnus. Bürgermeister Lynthem kirjutaboma mälestustes, et Musta risti juurde tuli maalt palju inimesi ja tõi kaasa annetusi. 1836 Mituuurijat on sellele teatele toetudes käsitanud Musta risti palverännakute objektina. 1837 Samas oneriti noorema põlvkonna ajaloolased seda seisukohta kritiseerinud, kuivõrd üheski allikas polesõnaselgelt juttu ei risti juures toimunud imetegudest ega palverändudest. 1838 Tõsi on, et rangeltreligiooniajalooliselt võttes ei saa, vähemalt olemasolevate teadete põhjal, Musta risti austamistümbruskonna rahva poolt nimetada veel palverändudeks. 1839 Kuid Uus-Pärnu, samuti linnalähima tagamaa elanikele oli Mustal ristil sügav tähendus, selles pole põhjust kahelda. Uus-Pärnu linnavapp on üks tõendus selle kohta. 14. sajandist pärit linnavapil on kujutatud risti1830183118321833183418351836183718381839Rosenfeld, Rosenfeld, Deutsche Kultur im Spätmittelalter, lk 277. 14 hädasavitajat olid keskaja Euroopas(vähemalt saksa kultuuriruumis) rahva poolt kõige enam austatud pühakud, kelleks olid: Blasius,Dionysius, Ersamus, Achatius, Eustachius, Georg, Ägidius, Cyriacus, Pantaleon, Barbara, Katharina,Margareta, Vitus, Christophorus. 14 hädasavitaja kultus sai alguse 14. sajandil Regensburgist ja levispeamiselt kerjusmungaordude kaudu kiiresti ka mujale. 1448 valminud 14 pühaku kirik oli agapalverännakute sihtpunkt.Russow, Chronica der Prouintz Lyfflandt, lk 87.Johansen, Vestfaali olemusjooned Vana-Liivimaa ajaloos, lk 285.Johansen, Vestfaali olemusjooned Vana-Liivimaa ajaloos, lk 285.Vt Laakmann, Das mittelalterliche Kirchwesen, lk 128.Est- und Livländische Brieflade, nr 111.; Ka Martin Aschenaus nimetab Nikolai kirikut miskipärast Püharisti kirikuks, vt Kungliga biblioteket, Liber Collectaneus.PA, lk 144: Aber dar waß eyn swart holten kruecz in eyner cappellen, dar dy luede ym lande groethentofluecht und ßwykenge hadden, dy dann quemen, brachten mogelick offer myth szyck an gelde waß, datgehorde der kircken.Laakmann, Geschichte der Stadt Pernau, lk 56. Paul Johansen. Das Wunder von Neuhausen in Estland. —Zeitschrift für Ostforschung. Länder und Völker im östlichen Mitteleuropa, 1954, 3, lk 422. Palverännakuidnimetab ka Kaur Alttoa, vt Eesti Arhitektuur 2, lk 101. Kõige rohkem on seda teemat arendanud AldurVunk, vt Vunk, Jeesus läks maal kõndimaie, lk 288–298, 322–344.Anu Männi, Tiina Kala suuline kommentaar.Wolfgang Brückner juhib tähelepanu, et tuleb vahet teha nn tõeliste palverändude ja devotsioonipalverännakutevahel, viimaseid nimetab ta “lokaalseks juhukultuseks”, mööndes samas, et sellistestkohtadest võisid saada ka n-ö tõeliste, s.o reeglipärase ja organiseeritud pühitsemisega palverändude sihtpunktid,vt Wolfgang Brückner. Das Problemfeld Wallfahrtforschung oder: Medievistik und neuzeitlicheSozialgeschichte im Gespäch. — Wallfahrt und Alltag in Mittelalter und Früher Neuzeit.Veröffentlichungen des Instituts für Realienkunde des Mittelalters und der Frühen Neuzeit, nr 14. Wien1992, lk 20–23.199