Download (4Mb) - E-Ait

märkimisväärset rolli. 975 Ühelt poolt seepärast, et nad elasid väga vanaks, üle ka kõigeraskemad ja keerulisemad ajad. Teiselt poolt tegutsesid nad mõlemad pärast oma abikaasasurma iseseisvalt edasi kaugkaubanduses. 9764.3. EKSPORDI- JA IMPORDIARTIKLIDKõige olulisema osa Uus-Pärnu ekspordist moodustasid kohalikud põllumajandussaadused.Nendest tähtsaim oli Lääne-Euroopas kõrgelt hinnatud Liivimaa teravili: rukis, oder jalinnased. Balthasar Russow märgib oma kroonikas, et Liivimaa sõja eel veeti LiivimaaltTallinna kaudu välja kuni 10 000 sälitist rukkeid. 977 Uurijad peavad seda arvu liialdatuks.Gunnar Mickwitzi järgi oli seda 3000–4000 sälitist aastas. 978 Tallinna rae protokollis 1553. akeskpaigast leidub korraldus, milles märgitakse 94 viljaeksportija olemasolu ja linnast väljaveetavavilja lubatud kogusena 2500 sälitist aastas. 15 kodanikku loetelus tohtisid eksportidaigaüks üle 50, enamik 20–30 sälitist vilja. 979 Uus-Pärnu jäi viljaväljaveo mahus Tallinnalekahtlemata alla. Kindlasti on õigustatud Heinrich Laakmanni väide, et 1552. aastal ordumeisterHeinrich von Galeni välja antud privileegi puhul Uus-Pärnule, õigusega vedada igal aastalvälja kuni 100 sälitist rukkeid, oli tegu mingi erimäärusega. 980 Mainitud kogus on kahtlemataliiga väike. Kõigest mõned aastad varem, s.o 1546. aastal oli ordumeister käskinud kõigilorduametnikel lubada ainuüksi Hans Bremeril laevatada 100 lasti vilja, linnaseid ja otri kasTallinna, Riia või Uus-Pärnu sadamast Lübeckisse, 981 kus valitses viljapuudus. 982 1553. aastalandis Saare-Lääne piiskop Johannes van Monchhauseni korralduse, et Koonga mõisastsaadetaks Tallinna või Pärnu 100–150 sälitist rukkeid ja otri müügiks. 983 1556. a kirjas ordumeistrilemainib Uus-Pärnu raad, et ainuüksi riialased on Uus-Pärnust välja vedanud 800 lastivilja. 984 Samas need kogused, mis Uus-Pärnu linnaraamatusse kantud tehingutes kajastuvad, onsuhteliselt väikesed, enamasti alla 10 lasti, mõnikord käis arvestus isegi vakkades. KuigiBalthasar Russow mainib, et linnaseid ei veetud Liivimaalt üldse välja, vaid kõik pruuliti kohapealõlleks, 985 ei pea see siiski paika. Uus-Pärnu väliskaubanduses olid rukki kõrval just linnasedja oder tähtsal kohal. Näiteks oli Hinrich van Lynthem 1547. a võlgu koguni 100 lasti linnaseid(1 last maksis 60 marka). 986 Linnased olid üldiselt rukkiga umbes samas hinnas. 1550. aastallasi Christoffer von Monchhausen Uus-Pärnust kapten Hinrick Albertzenil, alias Hay’l,meritsi välja vedada 60 (või 50?) lasti linnaseid. 987 Võimalik, et linnaste osa väljaveos orduajalõpul varasemaga võrreldes tõusis.975976977978979980981982983984985986987Vt nende kohta veel ptk VI.EAA, 711, 290 p. Ühel õel olid sidemed Lübecki kaubaselliga Clawes Lembecken’iga. 1572 oli nainetalle võlgu 27 laevanaela lina, Pärnu knocken, vt EAA, 711, l. 172.Russow, Chronica der Prouintz Lyfflandt, lk 44.Mickwitz, Aus Revaler Handelsbücher, lk 69–70; vt ka Kivimäe, Tallinn ja Hansa, lk 383.ETA, lk 236–237.Laakmann, Geschichte der Stadt Pernau, lk 153; vrd Kivimäe, Pärnu kui hansalinn, lk 75.Hansan, Regesten II, lk 118; TLA, A. a. 21, l. 155p–158.Lübeck ja Hamburg olid 1545/46 Tallinna korduvalt palunud saata neile erandkorras vilja, sest sellekallinemise tõttu kannatasid nad suurt puudust, vt Revaler Regesten. Roland Seeberg-Elverfeldt, Hg.Bd. I. Göttingen 1966, nr 287–287c.Laakmann, Geschichte der Stadt Pernau, lk 154.SRA, Livonica I:17, 19. 09. 1556: […] dan de Rigesche borgere unde gesellen […] hebben dissensommer alleine bie uns over de achte hundert last kornes, underden ße nicht eine last van uns gekofft,uthgeschepet.Russow, Chronica der Prouintz Lyfflandt, lk 44.PA, lk 212, nr 130.PA, lk 219, nr 145.113