Download (4Mb) - E-Ait

Maasilinna foogt ning aastail 1522–1526 Pärnu vana komtuur Aleff Forstenberch(Fürstenberch) 480 omandas Uus-Pärnus kirikla lähedal uhke kahe viiluga kivist elumaja (einsteinen wonhus mith twen gevelen), milles varem elas raehärra Peter Wilbeni (Wyltbeen)lesestunud õde Kolthauesche; maja müüs bürgermeister Lammert Kallenberch foogtiletingimusel, et pärast viimase surma langeb see tagasi linnale. 481Jõevärava kõrval linnakaalude taga asus kivist elumaja, mis kuulus bürgermeister NicolausBergerile (1492–1516), kes müüs selle Saarde landknecht’ile Arnth Flygenile. Hiljemalt1543. a omandas nimetatud kinnisvara Viljandi komtuur, kelleks aastail 1535–1549 oliJohann van der Recke. 482Hinrick van Tuilen 483 omandas Uus-Pärnus nn Widenhouede maja Riia väravate juures, kooskõrvalhoonetega. Tegu on hoonega, millel on tähelepanuväärne ajalugu, seda on kirjalikesallikates Widenhouede’ majana mainitud juba 1438. 484 Aldur Vunk seostab seda ordurüütlitepeatuspaigaga palverännakutel Uus-Pärnu Musta risti juurde. 485 16. sajandi algul kuulus Widenhouede’maja kunagisele ordumeistri teenrile Tylemannus Ymmen-hußenile, kui ta agakloostrisse läks, sai maja uueks omanikuks Diderich Vitingk, pärast teda Viljandi komtuurWymar Delwich (1480–1510). 486 1513. aasta tulekahjus põles maja maha ning oli 18 aastat ülesehitamata. Nende aastate jooksul jõudis maja kuuluda Viljandi komtuuridele Wolter von Plettenbergile(1512–1518), seejärel Rupert dy Grauele (1518–1535), viimane andis tühja platsiTallinna komtuurile Simon Graue van Rietbergile (1516–1523), too omakorda Pärnu komtuurileja hilisemale Järva foogtile Hinrick van Tuilenile. Alles 1531. aastal ehitas Hinrick van Tuilenaastaid tühjana seisnud krundile suure, kahe viiluga kivist elumaja, aga aidad jm kõrvalhoonedjäid üles ehitamata. 487 Mingitel vaid talle teadaolevail kaalutlustel vahetas foogt 1538. aastal omamaja tornikiivripanija Pawel Gosenichi lese maja vastu, makstes lesele peale veel 400 marka jaühe lasti rukist. Vahetusena läks foogti valdusesse uhke kivist elumaja koos kõrvalhoonetegaPika ja Pühavaimu tänava nurgal. 488 9. mail 1559 müüs ordumeister Wilhelm von Fürstenbergnimetatud kinnisvara ehk Järva maja Berndt van Smertenile vabalt pärandatavaks varaks. Müügisumma,mida pole küll lepingus nimetatud, läks ilmselt ordumeistri sõjakulude kassasse. 489Järva foogt 1551–1562 Berndt van Smerten ostis 1555. a raehärra Diderich Muntzilt 3500 margaeest esindusliku kinnisvara, s.o kivist elumaja koos kahe aiaga. 490 Järva foogti käest läks kõnealunekinnisvara peagi Audru mõisavalitsejale Herman Doenhoffile (1553–55, 1558), kes omakordamüüs kinnistu 1560. a orduvasall Hartwich Platele. 491 Maasilinna foogt aastail 1550–1562Heinrich Wulff (Wolff) 492 sooritas 1552. a Uus-Pärnus kinnisvaraostu. Tema kätte läks suurtesvõlgades surnud raehärra Peter Helwichi pärandus. 1568. aastal tehtud sissekande järgi Uus-Pärnu linnaraamatus andis Wulff omandatud kinnisvara üle oma õepojale Casper Wreddele. 493480481482483484485486487488489490491492493Ritterbrüder, lk 237, nr 264.PA, lk 167, nr 38, lk 183, nr 72, lk 329–330, nr 72.PA, lk 324–325, nr 58.Pärnu komtuur 1523–1527, Järva foogt 1527–1551, surnud 1556.UB IX. Hermann Hilderbrand, Hg. Riga, Moskau 1889, lk 242–243, nr 361.Aldur Vunk. Ristisõjad ja palverännakud Eestis 12.–16. sajandil. Uurimus nende iseloomust ja alatüüpidest.Dissertatsioon. Tartu 2003, lk 201–203. Vunk, Jeesus läks maal kõndimaie, lk 340–344.Oli 1477–1480 Pärnu komtuur.PA, lk 317–318, nr 37.PA, lk 312–313, nr 28.Neitmann, Die Spätzeit des deutschen Ordens, lk 230.PA, lk 235–236, nr 182, lk 244, nr 205. Maja juurde kuulus tegelikult 3 aeda, nendest üks müüdi Steffenv. Aschenbergile, vt PA, lk 324, nr 57.PA, lk 244, nr 205.1562–1567 Taani kuninga asehaldur Saare- ja Läänemaal, vt Ritterbrüder, lk 741, nr 994.PA, lk 228–229, nr 167.58