Download (4Mb) - E-Ait

sest privileegid annetati “Embecke kodanikele, kes elavad lossi ees” (den borgern tor Embeckewonhafftich vor dem slotte). 760 Uus-Pärnule annetati Riia õigus, ainult et 13. sajandi teiselpoolel sai see olla Riia varase õiguse edasiarendus, nagu oli seda Haapsalule annetatud linnaõigus.761 Pole kõige veenvam Heinrich Laakmanni oletus, et Uus-Pärnus võeti Riia linnaõigus13. sajandi lõpul, 14. sajandi algul n-ö vaikimisi üle. 762Ordumeistri privileegidest pole üheski tegelikult sõnaselgelt välja öeldud, et Uus-Pärnuleantakse kasutamiseks Riia linnaõigus. Näiteks Aizputele 1378. a Riia õiguse annetamiseprivileegis on see sõnaselgelt välja öeldud (Thodem dath Rigessche recht, welches sie, dieobgemelten unsere burger, […] wie die Goldingschen und Wyndou(ai)sschen burgerfreyhebben). 763 Riia õiguse annetamist Uus-Pärnule loetakse välja faktist, et ordumeistri1318. aasta privileegiga anti kodanikele apelleerimisõigus Riia raele. 764 Uus-Pärnu linnaraamat16. sajandi esimesest poolest ei jäta kahtlust, et linnas kehtis just tõepoolest Riiaõigus. Tõsi küll, küsimuseks jääb: milline variant sellest? Kui suur on tõenäosus, et Riia õigusenn 1300. aasta statuudid annetati Uus-Pärnule alles nt Liivimaa sõja ajal? Ordumeistri jagatudprivileegide originaale hoiti Uus-Pärnus hoolega, ümberkirjutustena säilitati neid ka linnaraamatus,aga linnaõiguse teksti ei ole säilinud raeraamatutesse ümber kirjutatud. Samas1378. aastal Riia õiguse saanud Aizpute linnaraamatus on Riia linnaõiguse (1300. aastastatuutide) täielik ümberkirjutus. 765 Väärib tähelepanu, et hoolimata linnakese väiksusest ei olepeetud vajalikuks linnaõiguse teksti kui sellist ümber teha, maahärra on annetuskirja juurdelihtsalt lisanud, millised on Aizpute n-ö eritingimused ja erikohustused maahärra ees,võrreldes suurlinna Riiaga, ehk millistel eritingimustel on see annetus tehtud. 766 Huvitav, etnn 1300. aasta statuutidega sai Riia linnaõigus valmis, s.t isegi väikelinnade jaoks eihakatud seda ümber tegema, nagu nt Paide linnaõiguse puhul. Riia õigus sai n-ö valmis ningsellest ajast peale ei toimunud enam mingeid märkimisväärseid muutusi Riia õigusmaastikul.Linnaõiguslik areng leidis edaspidi väljenduse näiteks bursprake’des.3.4.2. ÕigusemõistmineÕigusemõistmine nii tsiviil-, administratiiv- kui ka kriminaalasjus oli linnas rae käes, kuid Uus-Pärnu asutamisest peale oli maahärral selles oma osa. Ordule kuulus 1265. aastast 2 / 3 linnasväljamõistetud kohturahadest. 1425. aasta privileegiga andis ordumeister Cisse von Rutenberglinnale õiguse “poolele kohtule” linnas, linnasarases ja laevadel. 767 1528. aasta määruse järgisai orduosa mõningatest kohtutuludest endale linnusekomtuur, linna osast sai kohtufoogt 1 / 3 ja2 / 3 linn. 768 Uus-Pärnu linnaprivileegide viimane laienemine toimus 1431. aastal, kui orduloovutas turupolitsei täielikult linnale. 769 Linnakohtu otsusega mitte rahule jäänu võis kaevataedasi Riia raele. Tundub aga, et vähemalt 16. sajandil kasutati võimalust kaevata edasi hoopisLiivimaa maapäevale, kus lahendati nii tsiviil- kui ka kriminaalasju. 1507. aastal otsustas maa-760761762763764765766767768769PA, lk 18, nr 2.Vrd ka Detlef Kattinger. Stadtentstehung und -entwicklung in Schweden und Livland am Beispiel derKalmarsundregion, Gotlands sowie des Bistums Ösel-Wiek 1100–1400. — Lübeck style? NovgorodStyle? Ed. Muntis Auns. Riga 2001, lk 59.Laakmann, Geschichte der Stadt Pernau, lk 29.DSHI 130 Hasenpoth 1, l. 5.PA, lk 20, nr 3: Dar aver oft under den vorgenanten burgern kiff oft twivel aver etlich recht oft ordelupstunde, dar van mogen se sick to der stad Riga frig boscheden.DSHI 130 Hasenpoth 1, l. 23–108.DSHI 130 Hasenpoth 1, l. 4, 5.PA, lk 22, nr 5.PA, lk 124, nr 14.PA, lk 22–23, nr 6.91