Download (4Mb) - E-Ait

Seoses mõisamajanduse arenguga ordualadel kasvas orduametnike arv, kes tegelesid maavaldustevalitsemisega: mõisavalitsejad ehk landknecht’id ning nende abilised, samuti ordumeistrikantseleiametnikud. 551 Nendesse ametitesse valiti peamiselt noori mehi, kesomandasid seal teadmisi bürokraatlikust asjaajamisest, samuti said ettekujutuse vilja- ja linakaubandusestning ühtlasi kogusid endale algkapitali. Heinrich Laakmann oletab, et justnende meeste kaudu ajasid ordukäsknikud äri ordudomeenide viljasaagi ülejäägiga. 552 Linnaelama asumine ja maja soetamine ei tähendanud alati veel orduteenrite hulgast välja astumist,sellele viitab üks punkt 1537. aastal koostatud retsessist. Nimelt kohustati Uus-Pärnu raadivõimaldama orduteenritele, kes soovivad ordu teenistuses olles linna elama asuda, kodanikukombel elatist hankida, samas pidid nad, nagu nende naabridki, kodanikukohustusi täitma. 553Linnakodaniku eluviisi kasuks otsustanud endiste orduametnike hulka Uus-Pärnus kuulusTylemannus Ymmenhußen. 1501. aastal oli ta veel ordumeistri teener, kes saatis meistrit reisilKölni peapiiskopi juurde Alūksne komtuuri kirikuvande all surnud venna, Johann van Strunckteasjus. 554 Ymmenhußenile kuulus Uus-Pärnu suurimaid maju, nn Widenhouede maja, samuti talleordu poolt igaveseks läänistatud linapress. Pärast naise surma sai temast observantide kloostrimunk Viljandis. Uus-Pärnusse ostsid kinnisvara Viljandis Saardes landknecht’i ametit pidanudLodewich Beysack ja Arnth Flyge; orduametites olid ka Johann Sack (1536 Viljandi komtuuriteener), Berndt Frones (1555–1556 Tori mõisa landknecht). Mõned neist abiellusid linna ülemkihtikuulunud naisega. Johann Sack nais kohalikku vasallisuguvõssa kuulunud DiderichMestacke vanima tütre Elsbe Mestacke; 555 Berndt Frones võttis 1553. a naiseks raehärraDiderich Muntzi tütre Anna Muntzi. 556 Seega toimiti tavalise kaupmehest linna sisserändajakombel, kes abielludes linna ülemkihti kuulunud naisega, tagas endale pääsu linna eliidi hulkaning reeglina omandas kaasavarana korraliku kinnisvara.Hoopis omaette nähtus Uus-Pärnus oli Karksi vana foogt Melcher van Galen. 1530. aastateteisest poolest kuni oma surmani aastal 1552 oli ta üks olulise tähtsusega isikuid Uus-Pärnus.Tema kontaktid Uus-Pärnuga ulatuvad veelgi varasemasse aega, nimelt juba 1526. a müüsraad talle tühja platsi kivihoone ehitamiseks. 557 Alates 1534. aastast, kui Karksi foogtkondühendati otse ordumeistri alluvusse ning seal enam foogti ametisse ei pandud, sai Melcher vanGalenist “Karksi vana foogt” (olde vageth tho Karcks). 558 Milleks selline ümberkorraldusvajalik oli, ei ole selge. Melcher van Galeni “tagandamine” ei saanud kindlasti tulla vanusest,sest 1530. aastatel oli ta oma parimas eas. Ajahetke arvestades võib püstitada küsimuse: kasordumeister Plettenberg ei võtnud Melcherilt foogtkonna tulusid ära mitte sellepärast, etviimane väljendas avalikult poolehoidu evangeeliumiõpetusele? Juhan Kreem peab sedasamuti võimalikuks põhjuseks, lisades sellele veel Melcher van Galeni ordumeistrile oposits-551552553554555556557558Saksa Ordus toimunud muutustest (mitmesuguste ametnike, samuti ilmalike osa kasv orduhaldusaparaadis) alates 15. sajandi lõpust, selle kohta vt ka Manfred Hellmann. Bemerkungen zursozialgeschichtlichen Erforschungen des Deutschen Ordens. — Historisches Jahrbuch. Johannes Spörl,Hg. 80. Jahrgang. München, Freiburg 1961, lk 137–140.Laakmann, Geschichte der Stadt Pernau, lk 72.PA, lk 30, nr 14.UB, Zweite Abteilung. Bd. II. Leonid Arbusow, sen., Hg. Riga, Moskau 1905, lk 15–16, nr 20.PA, lk 314–315, nr 32.PA, lk 231–232, nr 171.PA, lk 178, nr 62.Väidetavalt kaotas ta oma ameti juba 1533, vt Juhan Kreem. Der Deutsche Orden und die Reformation inLivland. — The Military Orders and The Reformation. Johannes A. Mol, Klaus Militzer, Ed. Hilversum,Verloren 2006, lk 54. Vana foogti või komtuuri ametipost oli kõigest “tubane tulukoht”. Et tiitel “vana”tähendas sama, mis “endine”, tundub tõenäoline. Samas oli Aleff Forsetberch 1522–1526 Pärnu vanakomtuur, kuigi pole teada, et ta oleks enne seda olnud Pärnu ordukomtuur.65