Download (4Mb) - E-Ait

15. sajandi lõpu Lübecki naelatolli raamatute järgi veeti Uus-Pärnust Lübeckisse peamiselt lina,mis moodustas 92,5% Uus-Pärnu ekspordi koguväärtusest. 988 Lübecki andmete põhjal ületaslinakaubanduses Uus-Pärnu koguni Riiat, kuid jäi alla Tallinnale. Uus-Pärnust veeti 1492. aastalvälja 157,5 tünni (u 102 375 kg) lina, 1494. aastal 189,5 (u 123 175 kg) ja 1495. aastal170,5 tünni (u 110 825 kg). 989 Linakaubandusest Uus-Pärnus orduaja lõpul selget ülevaadetsaada on keeruline. Kui suure osa see linna väljaveost moodustas, on ebaselge, sest Lübeckiandmed peegeldavad ainult ühte osa ekspordi kogumahust. Kahtlemata jäi linaeksportkoguseliselt alla viljaekspordile, seda näitab juba kas või tõsiasi, et vilja puhul käis arvestuslastides, lina puhul tünnides. Ometi leidub mitu viidet, mis osutavad lina erilisele tähtsuseleUus-Pärnu kaubanduses ja igapäevases elus. Linnas oli kaks kohta, kus linaga tegeldi: linnakaalud,kus lina kaaluti, ning linapressid, kus lina pakiti ning vististi ka ropsiti. 990 Linatünnisuurus oli Hansa liidu reeglite järgi paika pandud. 1498. aasta Bremeni hansapäeva määrusejärgi võis Pärnu tünn kaaluda 4 Riia laevanaela (u 665 kg). 991 Uus-Pärnus oli kaks linapressi,nendest üks kuulus ordule, kes seda kodanikele läänistas. Linale kui tähtsale kaubaartiklile onpühendatud mitu artiklit Uus-Pärnu bursprake’s. Nõuti, et keegi magaks resp. valvaks aidas võikeldris, kus hoiti lina. 992 Liivimaalt veeti välja ka linaseemet, mida Lääne-Euroopas vägahinnati osalt külviseemnena, osalt õlitootmiseks. Uus-Pärnu bursprake keelas müüa linaseemetvälismaale au ja kauba konfiskeerimise ähvardusel. 993 Pole kahtlust, et sellest keelust ei peetudalati kinni. 994 Lina tähendusest ja tähtsusest igapäevases elus räägib ka, et enne reformatsioonitavatseti anda linnakaaludelt, lina kaalumise eest laekunud raha Jumalaema kabelile küünaldeostmiseks, 995 nagu seegi, et Gertrudi kirikule oli tehtud annetusi linas. Uus-Pärnu linnaraamatnäitab, et mõningad müügitehingud toimetati raha asemel linas. Näiteks maksis aed lubjaahjujuures 32 laevanaela (u 5250 kg) lina (gesvangen vlaß). 996 Abiellumisel raehärra Luder Klanthivaldusesse läinud maja pealt Karja värava juures tuli igal aastal lihavõtete ajal maksta raele ükslaevanael zymmers vlaß’i krundirenti. 997Omaette tähelepanu väärivad linnaraamatust ilmsiks tulevad linasordid – zymmers vlaß,knocken, buschken marien vlas, reyn geßwongenn Pernawß vlaß, Pernowschen buschken,Fickeler flaß. 998 Viimati mainitu tähistab Vigala lina. Ülejäänute puhul on juba raskem kindlaksteha, mida üks või teine nimetus enda taga peidab. Reyn geßwongenn Pernawß vlaß peakstähistama puhast ropsitud Pärnu lina. “Knocken” on teatud suuruses linapeo või -kimp. Linasortidenimetustes peegeldus segamini nii päritolukoht, kvaliteet kui ka kasvatamise viis. Linaväljavedu oli küll väiksem kui vilja oma, kuid ikkagi märkimisväärne. 1550. aastal lasiChristoffer van Monchhausen üksi laevatada 55 laevanaela (u 9000 kg) Vigala lina. 999 1495.aastal veeti Uus-Pärnust Lübeckisse üle 120 000 kg lina. See pidi olema ümbruskonnast pärit988989990991992993994995996997998999Kivimäe, Pärnu kui hansalinn, lk 73.Kivimäe, Pärnu kui hansalinn, lk 73.Võimalus, et linapress oli koht linaseemneõli ehk paastuõli pressimiseks, tundub ebatõenäoline: sest kussiis lina tünnidesse pakiti? Selleks pidi mingi koht olema. Tallinnas olid lina pakkimiseks küünid(scheune), kus töötasid linapraakrid – linapressijad ja -pakkijad.Laakmann. Geschichte der Stadt Pernau, lk 51. Hanserecesse von 1477–1530. Dietrich Schäfer, Hg. Abt.III. Bd. IV. Leipzig 1890, lk 94–95, nr 79 §81.PA, lk 344 § 14.PA, lk 344 § 19.Vt selle kohta nt Liivimaa suurte linnade kaebust 1541. aasta linnadepäeval, TLA, B.r. 14, l. 127.PA, lk 140.PA, lk 172, nr 47.PA, lk 156, nr 4.16. sajandi teisel poolel lisandusid veel Saarde pikk ja puhas lina, Burtnieki lina, Läti lina. Juba esinessordinimetusena veel 20. sajandi algulgi tuntud dreyband.PA, lk 219, nr 145.114