Download (4Mb) - E-Ait

Keskaja kirikus ei olnud koguduse tarvis pinke, need ilmusid alles pärast usupuhastust. 1748Luteri kiriku liturgia nõudis eelkõige kuulamist ning ühist palvetamist ja laulmist, seepärastvajati pinke kõigi koguduseliikmete jaoks. Enne seda olid pingid vaid koguduse kõigeväärikamate ja varakamate liikmete jaoks, nagu raehärrad, aadlikud jt. Ilmselt tuli õigus pingiehitamiseks kiriku käest vastava tasu eest lunastada. Hiljemalt 16. sajandi algul olid ka Uus-Pärnu Nikolai kirikus mõnedel kodanikel oma pingid (gestolthe; banck). Kokku on teateidviiest pingist: kahest kabelis ja kolmest kirikus. Kirikupingid kuulusid Uus-Pärnus elumajajuurde, s.t kodanik omandas need koos majaga. Näiteks sai Johann van Acken koos raehärraTonnies van Laeri muu pärandiga endale poole pingist Nikolai kirikus jutlusetooli lähedal(dy helffte des stoelß inne der kircken negst deme predickstoell). 1749 Pink kirikus käis kaasas kaKersten Pilli majaga. 1750 Bürgermeister Nicolaus Barenfeldti maja juurde kuulus pikk pink PühaRisti kabeli vastas (jegen der Hilligen Crutzes cappellen aver), varem oli see tema naise onu,gildivanem Dam van dem Brami valduses. 1751 Sama pinki lokaliseeriti ka Barbara altari juurdejutlusetooli vastu (by sanct Barbaren alter jegen den predichstoll), otse vastu kiriklasse viivatust. 1752 1548. a seda pinki pikendati. 1753 Karksi vana foogti Melcher van Galeni elukaaslaseleMargareta van der Bergele oli kabelis (Püha risti? Jumalaema?) vasakut kätt viimane pink, “kuikabelisse sisse tulla” (in der cappellen, de echterste im orde, wan men in geith thor luchternhandt). 1754 Seevastu 1543. aasta pärusraamatu järgi asus pink kabelis paremat kätt, kui sissetulla. 1755 Karksi vana foogti veresugulane Herman van Hoeuell omandas 1547 elumaja, millejuurde kuulus eelviimane pink kabelis, vasakut kätt kui sisse tulla (in der capelle, de negest derectersten, wan men in geith, thor luchternn handt). Tõenäoliselt oli Nikolai kirikus ka raehärradeloma pink, kuigi esimesed kirjalikud teated sellest pärinevad alles 16. sajandi lõpust.Nimelt võeti abielurikkumise pärast raehärra Rotkerth Wegkmannilt õigus jumalateenistustelrae pingis istuda. 1756 Saksa linnades ilmusid raepingid kirikusse juba 14.–15. sajandil, 1757väljendades muu hulgas linna eliidi soovi end ülejäänud kogukonnast esile tõsta. Tallinnastpärineb 1491. aastast esimene teade raepingi olemasolust Niguliste kiriku kooris. 1758 Narvas onrae pinki kirikus mainitud juba aastal 1445. 1759 Tõenäoliselt olid need nn nimelised pingid kameisterlikult valmistatud, otsalauad kaunistatud nikerdustega, väärid maalingutega vms. Kuidasneed pingid võisid välja näha, sellest annavad ettekujutuse aastast 1513 Tallinna Pühavaimukiriku kooris säilinud Wrangelide perekonna pingi otsalauad. 1760 16. sajandi jooksul said paljudevangeelsed kirikud omale kogudusepingid. Tähelepanuväärselt vara kogu Põhja-Euroopakontekstis, s.o 1556–1557, valmis Tallinna Niguliste kiriku kogudusepingistik: kirikussevalmistati raehärrade, samuti meeste- ja naistepingid. 1761 Tõenäoliselt oli 16. sajandi viimaselkümnendil kogudusepingistik (stoldte) ka Uus-Pärnu Nikolai kirikus. 1762174817491750175117521753175417551756175717581759176017611762Krista Kodres, Pia Ehasalu. Kirikusisustus. — Eesti kunsti ajalugu 2. 1520–1770. Koost Krista Kodres.Tallinn 2005, lk 344, 366.PA, lk 185, nr 77.PA, lk 166, nr 34.PA, lk 178, nr 63.PA, lk 179, nr 63: recht jegenn der karckenn doernn aver, de na wedeme geidt; vrd PA, lk 306, nr 5.PA, lk 306, nr 5: mach men vorlengen lathenn na deme volhewarth des altars.PA, lk 181, nr 85.PA, lk 313, nr 29: de echterste bancke in der capellen thor rechter handt als men in geith.EAA, 711, l. 263p: Es solte sich aber der Wechmahn des radtstuels inn der kirchen; so wol seiner stellealhie inn der radtsstuben endhaldtenn.Vt Poeck, Zahl, Tag und Stuhl, lk 225–228.Kodres, Ehasalu, Kirikusisustus, lk 366.UB X, lk 125, nr 188: … unse borgermester sede ime stole in der kerken ….Kodres, Ehasalu, Kirikusisustus, lk 366.Kodres, Ehasalu, Kirikusisustus, lk 367.Vt EAA, 711, l. 207p.192