Download (4Mb) - E-Ait

Lisaks kursi kirjeldusele on ta joonistanud ka Uus- ja Vana- Pärnu silueti, nii nagu seelaevameestele merelt saabudes silmapiirile kerkis. Uus-Pärnu kaupmehed suhtlesid ise otseLääne-Hansa linnadega. Nad kasutasid kauba Lääne-Euroopasse saatmiseks Läänest tulnudlaevu, kuid nähtavasti oli nende käsutada ka oma laevu. Raehärra Tonnies Laer jättis pärijateleoma osaluse ehk oma osa laevast (dat gelt van synem schepes partte). Kas see tähendaslaadungit või tõepoolest laeva, see jääb antud juhul lahtiseks. Päris kindlasti oli aga tegulaevaga, mille ajavahemikus 1550–1560 lasid ehitada Uus-Pärnu raehärrad Goswin (Gossin)Suselbecke ja Conradt Vitingkhoff ning kullassepp Cordt Molringk Kuramaal Liepājas. 937Väljaspool Liivimaad olid Lübeck, samuti Rostock Uus-Pärnu tähtsad kaubanduspartneridjuba 14.–15. sajandil. 1492. aastal eksisteeris Rostockis Riiga ja Pärnusse sõitjate kompanii. 93816. sajandil oli Lübeck endiselt arvestatav kaubanduspartner. 939 Uus-Pärnu märkmeraamatustilmsiks tulev kaupmehe Pawel Krumschacke võlg – 125 taalrit – Lübecki kodanikule DaniellBroeckhusenile peaks viitama nendevahelistele ärisuhetele. 940 Üha enam aga tõusis Preisilinnade osa Uus-Pärnu kaugkaubanduses ja välissuhtluses. Norbert Angermann osutab, etLübecki järel oli Liivimaa hansalinnade jaoks Läänemere-ruumis tähtsuselt teine kaubanduspartnerDanzig. 941 Tihedad kontaktid viimasega tulevad ilmsiks ka Uus-Pärnu allikaist.Danzigist ostis Uus-Pärnu raad linnale suurtükirattaid. Danzigis elas Uus-Pärnu kodanikesugulasi, näiteks Claus Molleri vend Tonnies. 942 Raehärra Tonnies van Laeril oli Danzigisnähtavasti kaubanduspartner Pawel Tollen, kellele ta oli võlgu 320 Riia marka. 943 Mainida tulebka sidemeid Königsbergiga. 1555. aastal tegi Pawel Krumschacke nähtavasti ärireisi PreisimaaleKönigsbergi, kus ta muu hulgas ajas ühe kaaskodaniku pärandusasju. 944 Nimelt elasidseal Aßmus Ernste vanemad. Viimane oli veresugulane Uus-Pärnu kodaniku Hans Prussega, 945nii tundub usutav ka Hansu preisi päritolu (sellele viitab tema nimigi). 16. sajandil tõusisAmsterdami tähtsus rahvusvahelises kaubanduses. See suunas ka Uus-Pärnu kaupmeeste huvidsinna. 946 Seda, kui suurejooneline ja mastaapne võis olla ühe väikelinnas resideeruva kaupmeheäri, demonstreerib Euert Ducker, kel olid kaubanduslikud sidemed isegi Rootsi kuningakojaga.947 Tema abilise ehk kaubasellina tegutses aadlisoost Jurgen Luggenhausen. Säilinud onEuert Duckeri kirjad aastast 1550 ja 1552 Rootsi kuningale. 1550. aastal kirjutab ta Tallinnastning räägib 200 laevanaela (33 200 kg) kanepi laevatamisest. 948 Ühe laevanaela hinnaksnimetab ta 22 marka, mis teeb laadungi koguväärtuseks 4400 marka. 1552. aastal kirjutabDucker Uus-Pärnust põhjusel, et kuninga “teener” Georg Ballinger oli talle võlgu 2225 marka35 lasti rukki, nisu, humalate ja härgade eest. 949 Tallinna jaoks mängis kogu keskaja jooksul937938939940941942943944945946947948949EAA, 711, l. 49, 49p: … wie ehr anno …ein schipff zur Liba in Curlant bauwen laßen, inwelchen s. herGosschen Suselbeke ein 4 part und volgendes s. her Conrath Vitinghoff ein 4 part mith ihme gerëdet odergeschiffet…Hausmann, Beiträger zur Geschichte der Stadt Pernau im Mittelalter, lk 91; Laakmann, Geschichte derStadt Pernau, lk 232.Vt Lübeckist saabunud laevade kohta UB II-3, lk 388–389, nr 543.PA, lk 252–253, nr 221.Norbert Angermann. Die Bedeutung Livlands für die Hanse. — Die Hansa und der deutsche Osten.Norbert Angermann, Hg. Lüneburg 1990, lk 109.TLA, B. D. 5 I b, l. 44–44p.PA, lk 181, nr 69.PA, lk 237, nr 186.PA, lk 237, nr 186.Vt PA, lk 223, nr 154.Kasutatud on Heinrich Laakmanni koostatud regestit Duckeri kirjast, vt DSHI 100, nr 29.Kasutatud on Heinrich Laakmanni koostatud regestit Duckeri kirjast, vt DSHI 100, nr 29.Kasutatud on Heinrich Laakmanni koostatud regestit Duckeri kirjast, vt DSHI 100, nr 29.109