Download (4Mb) - E-Ait

Väikelinna tingimustes ei pruukinud kehtida samad reeglid, mis suures linnas. Ebaselgetelpõhjustel oli seal mõni mitte kõige auväärsema käsitööameti esindaja ootamatult jõukas jamõjukas. Näiteks lihunike seisund keskaja linnas ei ole nii üheselt määratletav kui kullasseppadeoma. Kui Saksa linnades oli tegu pigem hinnatud ametiga, siis Tallinnas kuulusidlihunikud Oleviste gildi, s.o madalamaid ameteid koondavasse organisatsiooni. Uus-Pärnusjällegi pääsesid kohaliku lihuniku Michel Loyseneri pojad raeametisse. Jacob Loysenerist sai1566. a Uus-Pärnu raehärra. 1394 Jacobi vend Antonius valiti Kuressaare, võimalik et isegiesimeseks, bürgermeistriks. 1395 Vendade pöörasenagi näivat edu, sotsiaalset karjääri ei ole kergeseletada. Kahtlemata aitas Jacobi tõusule kaasa abielu Uus-Pärnu raehärra Peter Helwichitütrega. 1396 Teisest küljest on seletamatu, miks üks raehärra pidi sellise abieluga nõustuma.Võib-olla olid vennad noorena mõne kaupmehe juures selliks ning sellest oli tingitud nendemõlema sotsiaalne tõus ja edu. Seda, et nad ka ise oleks käinud oma isa jälgedes ning pidanudlihuniku ametit, ei ole allikatest võimalik välja lugeda.Heinrich Laakmann tõrgub klaasseppi Uus-Pärnus käsitööliste hulka arvamast, sest neid oliväikelinna jaoks üllatavalt palju ning nad olid majanduslikult ja sotsiaalselt liiga heal järjel. Tapüstitab küsimuse, kas tegu polnud mitte klaasikoja omanikega. 1397 Kui klaassepp CiriacusFuerbach oli lihtsalt silmapaistvalt jõukas, 1398 siis teine sama eriala meister Johann van Ackenpolnud mitte ainult jõukas, vaid valiti 1541. a koguni Uus-Pärnu raehärraks. 1399 1533. aastalostis Johann van Acken suurtes võlgades surnud raehärra Tonnies van Laeri päranduse temapärija, Riia kullassepa Theus van dem Berge käest. Tegu oli esindusliku kinnisvaraga: elumajaKarja tänaval, kiviait, puust kõrtsituba, plats halben thornn’i juures, kõrtsituba jõe ääres lubjaahjulähedal, puuviljaaed koos haerphues hotten’iga, väike puuviljaaed saunaga, kapsaaedMaarja-Magdaleena kiriku taga, pool pingist kirikus kantsli lähedal. 1400 Klaassepa sotsiaalselekarjäärile Uus-Pärnus mõjus kahtlemata kasulikult abielu bürgermeister Johann van Lyntheminaiseõega, Grythe Sluethers’iga (van Woltorpp). 1401 Vahest just bürgermeistrist kälimeesõhutaski klaasseppa Uus-Pärnusse tulema. Mis tegelikult motiveeris Johann van Ackenit väikelinnaelama asuma, on raske arvata. Igatahes pidas ta seal vastu üle 15 aasta enne, kui siirdus1549. a elama Tartusse, kus ta aastatel 1552–1554 oli koguni bürgermeister. 1402 On huvitavkokkusattumus, et just samal aastal, kui Johann van Acken siirdus elama Tartusse, tellisid, nagunähtub Riia klaasseppade ametiraamatust, Tartu klaassepad ja maalijad endale koopia nendeskraast. 1403 Uus-Pärnus elamisest kujunes Johann van Ackenile vajalik aste sotsiaalse karjääriredelil. Kord juba raadi kuulununa oli küllap lihtsam või üldse võimalik ka suures linnas raeliikmekssaada, seda isegi käsitöömeistrina. Sellest ei tule muidugi välja lugeda, et ta tegeles niiteadliku karjäärikujundamisega. Heinrich Laakmann viitab Johann van Ackeni Riia päritolulening võimalikule sugulusele Heinrich van Aacheniga, 1404 kes valmistas Riia Mustpeadekompanii tellimusel (1524 suvel) vitraažakna armastatud reformaatori Andreas Knopkeniauks. 1405 Uus-Pärnus elas ka Johann van Ackeni vend Hinrich, kes ei saanud aga olla identnemainitud Heinrich van Aacheniga, sest allikates ei leidu mingeid teateid, et ka tema oleks olnud139413951396139713981399140014011402140314041405PA, lk 134. Tema ametiaeg jäi küll lühikeseks, sest juba 1567 suri ta katku.PA, lk 256, nr 229.PA, lk 228–229, nr 167.Laakmann, Geschichte der Stadt Pernau, lk 201–202.Vt PA, lk 167, nr 37.PA, lk 133.PA, lk 185, nr 77. Võimalik, et ta elas Uus-Pärnus juba varem, sest 1528 esineb ta kui ühe tehingutunnistaja, vt PA, lk 193, nr 91.PA, lk 185, nr 77.Laakmann, Geschichte der Stadt Pernau, lk 202LVVA, f. 224 (Rigas Mazā Gilde (1392–1936)), n. 1, s. 2474: Amata lādes 1539, l. 30.Laakmann, Die Pernauer Ratslinie, lk 95.Arbusow, Die Einführung der Reformation, lk 305.156