Rickmanni tütre Magdalenaga jne. 1505 Umbkaudsete arvestuste järgi oli tegu kui mitte justeakaaslastega, siis vähemalt olid vanusevahed väikesed.Uus-Pärnu ülemkihti, eriti raeperekonda kuulunud naised ja mehed, olid enamasti rohkem kuiainult ühe korra elu jooksul abielus. Samas läks ainult mõni üksik naine kolm korda mehele. Niioli Gretken Kallenberch (†1557) abielus Hans Holthuseni, Hinrich van Lynthemi ja TonniesWrangeliga. 1506 Meeste kohta pole samasugust näidet tuua. Ühtlasi ei ole 16. sajandi esimesestpoolest Uus-Pärnust teada ühtki juhtumit, kus abielu oleks lõppenud teisiti kui ühe abikaasasurmaga. Reformatsiooniga loodud abielulahutuse võimaluse kasutamisest pole Uus-Pärnustvaadeldaval ajal mingeid teateid.6.1.4. Seisustevahelised abieludSeisustevahelistest abieludest võib Uus-Pärnust tuua mitu näidet. Raehärra Peter Helwichitütre abiellumine kohaliku lihuniku poja Jacob Loyseneriga oli üks selline. 1507 Raske isegiarvata, miks soostus üks raehärra niisuguse abieluga, lihunikke ei loetud linnas sugugi kõigeväärikamate või auväärsemate ametite hulka. Kõigi märkide järgi oli tegu noorte inimesteabieluga. Helwichid ja Loysenerid elasid lähestikku, olid praktiliselt naabrid, nii on võimalik,et koos üles kasvanud noorte puhul ei olnud mängus niivõrd ratsionaalsed, majanduslikudvms kaalutlused, vaid pigem romantilised tunded. Jacobist sai hiljem, tõsi küll, vaidüürikeseks ajaks (1566–1567) “anomaalne nähtus” – käsitöölise perest põlvnev raehärra.Käsitöölistest olid üldiselt vaid kullassepad piisavalt väärikad ja head abielluma raeperekonnastvõi isegi vasallisuguvõsast pärit naistega. Raehärra Tonnies van Laeri tütarabiellus Riia kullassepaga. Uus-Pärnu kullassepp Cordt Molringk nais vasallisuguvõsassekuulunud May van Sackeni. 1508 Heinrich Laakmanni järgi on ka Kerstine Rickmanni jaSteffen van Aschenberchi puhul tegu abieluga kullassepa- ja vasallisuguvõsa esindajavahel. 1509 Samas ei ole selge, millele toetub tema kindel veendumus, et Rickmanni isa olikullassepp. Tähelepanu väärib ka klaassepp Johann van Ackeni abielu bürgermeister Johannvan Lynthemi naiseõega. 1510Tsunftikorra ja ametihierarhia väljakujunemisega keskaja Euroopa linnas kujunes tava või peaaegusundus, et käsitöömeistri lesk või tütar abiellus n-ö ameti sees, nt mõne meistriks püüdlevaselliga. 1511 Linnaraamatute põhjal polnud Uus-Pärnu käsitööliste hulgas selline praktika üldine,veel vähem kindel reegel. Vähemalt sama palju, kui oli abielusid n-ö ameti sees, oli neid, misseda ei olnud. Habemeajaja Cosmas Bantzkow võttis naiseks habemeajaja Claus Westualli lese;pagar Hermann Timan abiellus pagar Jorgeni lesega; kullassepa Johann Scharbow’ tütar Gertkeabiellus noore kullassepa Joachim Gorisega. 1512 Samas läks tornikiivripanija (toernsperer)Pawel Gosenichi lesk paari kraamipoodnik Peteriga; rätsep (schroder) Peter naitus pagar(becker) Thomase lesega; lihunik (slachter) Peteri lesk läks mehele köösner (kortzener)Mattisele; pagar Herman Timan andis oma tütre pottsepp (potter) Andres Smethile; kaubasellHans Stockfisch aga võttis naiseks sepa Peter Koningki tütre. 1513 Kullassepp Fabian Mediger oli150515061507150815091510151115121513PA, lk 178, nr 61, lk 178, nr 63, lk 236, nr 184.PA, lk 241, nr 194.PA, lk 228–229, nr 167.PA, lk 248, nr 213.Laakmann, Geschichte der Stadt Pernau, lk 201.PA, lk 185, nr 77.Vrd Rogge, Zwischen Moral und Handelsgeist, lk 37, 197.PA, lk 225, nr 158, lk 328–329, nr 69, lk 166, nr 36.PA, lk 204, nr 111, lk 218–219, nr 143, lk 331, nr 80, lk 222, nr 152, lk 249–250, nr 215.168
vendade Loyseneride swager, 1514 mis peaks tähendama, et ta oli abielus lihuniku tütrega, või etüks lihuniku poegadest oli nainud Medigeri õe. Muidugi tuleb allikatest esile ainult väike osakäsitöölistest. Sellele vaatamata võib väita, et tsunftisund Uus-Pärnus abielustrateegiaid ehklihtsamalt öeldes partnerivalikut ainumääravalt ei mõjutanud.Küllaltki tavalised olid abielud Uus-Pärnu kodanike ja kohalike aadlike vahel. Üks selline oliBrigitte Dykenbarchi abielu kohaliku vasalli Otto Brackeliga. 1515 Raehärra Tonnies van Laeripoeg võttis naiseks Riia peapiiskopi vasalli Johann Nyneghali tütre. 1516 Nyneghali teise tütreKatharina nais raehärra Peter Helwich. Gretken Kallenberch abiellus Hans Holthuseniga, nendetütar Kerstine läks mehele vasallile Vana-Võidust, Johann Wrangelile. 1517 Selliste abielude sageesinemine Uus-Pärnus näitab, et piir kodanikkonna ülemkihi ja väikeaadli vahel oli üsna hajus.Alles sotsiaalsete vastuolude teravnemine, samuti ametihierarhia väljakujunemine muutis väljapooleoma seisust abiellumise peaaegu võimatuks. Vähemalt 16. sajandi esimesel poolelseisuslikud ja sotsiaalsed vastuolud abielude sõlmimisel Uus-Pärnus end teraval kujul eiilmutanud. Niisugust pretsedenti nagu Vana-Pärnus, kus saksa soost naine jäeti tema majastilma, sest ta oli vastu õigust abiellunud mittesakslasega, 1518 ordulinnast teada ei ole. Juhtum iseon aga tähelepanuväärne ja kõnekas, näidates, et isegi kui vahe käsitööliste ja kaupmeeste võikaupmeeste ja väikevasallide seisuse vahel polnud kuigi terav ja üleminekud ühest seisusestteise tavalised, oli rahvuslik kuuluvus ometi midagi, mis luges. Sakslased võisid Liivimaal küllleppida mittesaksa päritolu või mittesakslaste valmistatud tooteid ja nende pakutud teenuseidtarbima ning teha seda täiesti meelsasti, kuid sellega asi üldjuhul piirdus. Mittesakslast omapereringi, sugulaskonna hulka vastu võtmast tõrguti.Reformatsioon tõi nn abieluturule uue sotsiaalse seisuse – luteri usu pastorid. 1519 Erinevaltkatoliku vaimulikest oli nende puhul abiellumine lubatud, et mitte öelda tungivalt soovitatav.Kirikuõpetajad leidsid endale naised mitmesugustest sotsiaalsetest kihtidest: nii kaupmeeskonnakui ka käsitööliste seast. Näiteks abiellus Uus-Pärnu raehärra Johann Bachum’i (Bachem) tütarBernt N-ga, kes oli Saaremaal jumalasõna teener. Protestantliku pastori astumine n-ö abielu- japerekonnaringi lõi täiesti uusi sõlmpunkte vana Euroopa ühiskonda struktureerinud pere-,sugulas- ja sõpruskondade võrgustikus.6.2. PEREKOND6.2.1. Eluiga resp. suremusPeaasjalikult Uus-Pärnu linna- ja pärusraamatu põhjal kogunes mõningaid demograafilisiandmeid. Paraku ei saa nende põhjal teha linnarahvastikku tervikuna puudutavat analüüsi,selleks on lähteandmeid liiga vähe ning olemasolevad on pealegi umbkaudsed, puudulikud võiebajärjekindlad. Alustades juba asjaolust, et ei ole teada inimese sünniaeg, nii ei saa teada, kuivanaks keskmiselt elati, kui vanalt sünnitasid naised esimest korda jms. Alternatiivi puudumiselväärib isegi kesiste andmete põhjal kujunev pilt edastamist, muidugi mööndusega, et see onebatäielik ega kajasta kõigi linnaelanike olukorda.151415151516151715181519PA, lk 222, nr 151.PA, lk 245, nr 209.PA, lk 182, nr 70.Laakmann, Geschichte der Stadt Pernau, lk 200.PA, lk 65, nr 13.Schilling, Vergleichende Betrachtung zur Geschichte der bürgerlichen Eliten, lk 27.169
- Page 1 and 2:
TALLINNA ÜLIKOOLHUMANITAARTEADUSTE
- Page 3:
TALLINNA ÜLIKOOLHUMANITAARTEADUSTE
- Page 6 and 7:
7. PEATÜKK. Kiriklikud olud ja usu
- Page 8 and 9:
SAATEKSKäesolevat uurimistööd aj
- Page 10 and 11:
keskmiselt iga 16 km tagant ning Me
- Page 12 and 13:
linna kaubanduselust ja käsitööa
- Page 14 and 15:
Tänase päeva seisuga on meeldiv t
- Page 16 and 17:
juba postuumselt avaldatud sisukas
- Page 18 and 19:
kanti pärusraamatusse linnas toimu
- Page 20 and 21:
Tähelepanuväärsel kombel oli ees
- Page 22 and 23:
Valge torni ja Jaani kiriku vahelis
- Page 24 and 25:
Pärnu linnamüür. 131 Hoo sisse s
- Page 26 and 27:
1539. aastal võttis Johann van Lyn
- Page 28 and 29:
Lõunamüüris asetsenud Pühavaimu
- Page 30 and 31:
Uurides Tallinna linnaehitust ja to
- Page 32 and 33:
teada uute raeliikmete valimisest j
- Page 34 and 35:
Näiteks oli enne II maailmasõda s
- Page 36 and 37:
kaupmehed ja kogukonna eliit, linna
- Page 38 and 39:
lähtuvat kooskõlastamist ehitusk
- Page 40 and 41:
Kuivõrd reisiti hobuste ja vankrit
- Page 42 and 43:
poolel elas Uus-Pärnus mitu orduk
- Page 44 and 45:
tulekahjude tõttu linn kolm korda
- Page 46 and 47:
tema parajasti aktuaalsest asukohas
- Page 48 and 49:
lihavõteteks kuni 15 marka, lihuni
- Page 50 and 51:
ordulised suundumused. Järva foogt
- Page 52 and 53:
pärijate vahel. 419 Komtuur aitas
- Page 54 and 55:
peigmehe, Jurgen Wulffiga, nii Pär
- Page 56:
Kroonik Johann Renneri kaardi järg
- Page 59 and 60:
1530.-40. aastatel oli tegelikult K
- Page 61 and 62:
Tähelepanu väärib, miks õieti p
- Page 63 and 64:
linnaga tegelikult palju vahetumad
- Page 65 and 66:
Seoses mõisamajanduse arenguga ord
- Page 67 and 68:
2.6. RELIGIOOSNE ELUEttekujutus ord
- Page 69 and 70:
jutlustaja (undutzsche predicante)
- Page 71 and 72:
näeks meelsasti vana bürgermeistr
- Page 73 and 74:
Bürgermeistreid on Uus-Pärnust 16
- Page 75 and 76:
1541. aastal sai Uus-Pärnu rae lii
- Page 77 and 78:
kui ordulinnas kandvamat rolli linn
- Page 79 and 80:
Ajavahemikus 1518-1562 kuulus Uus-P
- Page 81 and 82:
3.2.2. RaeistungidKui tihti kogunes
- Page 83 and 84:
kronoloogilises järjekorras, ilma
- Page 85 and 86:
teine asi konkreetselt maksis. Raek
- Page 87 and 88:
Kuulide valamiseks oli aasta varem
- Page 89 and 90:
määrata, kuulus ka pool kalakümn
- Page 91 and 92:
sest privileegid annetati “Embeck
- Page 93 and 94:
kuuluvaid kuritegusid. Ainult komtu
- Page 95 and 96:
mängimine (dobbelspil und ein spil
- Page 97 and 98:
müürsepp Andreas Blocki kaasuse k
- Page 99 and 100:
puhangu. 833 Rajati suuri hospidale
- Page 101 and 102:
kahjuks. 850 Ilmselt tähendas see
- Page 103 and 104:
1546. aastal alustas Uus-Pärnu raa
- Page 105 and 106:
kui mingil perioodil tõusis ekspor
- Page 107 and 108:
130 marka, aastase intressiga 12 ma
- Page 109 and 110:
Lisaks kursi kirjeldusele on ta joo
- Page 111 and 112:
varandus, jääb teadmata. Väärib
- Page 113 and 114:
märkimisväärset rolli. 975 Ühel
- Page 115 and 116:
lina. 1000 Paratamatult tekib küsi
- Page 117 and 118: Tabel 3. Uus-Pärnu tähtsamad impo
- Page 119 and 120: Vock. Kaupmeeste kompanii oldermann
- Page 121 and 122: puhastusest. Küll aga väärib tä
- Page 123 and 124: kaalukalt vahas sisse nõutud kui U
- Page 125 and 126: jalgset potti ehk graapenit (½ dos
- Page 127 and 128: sotsiaalset prestiiži. 1114 Külli
- Page 129 and 130: 4.5.1.4.2. Kool ja haridusKaupmehek
- Page 131 and 132: 4.6. KOKKUVÕTEUus-Pärnu suurkaupm
- Page 133 and 134: eraldi naela-, noa-, mõõga- või
- Page 135 and 136: friise, toolide ja pinkide seljatug
- Page 137 and 138: kuid vaevalt oli õlle tootmine ja
- Page 139 and 140: Liivimaa ordumeistri 1431. aastal v
- Page 141 and 142: Kirjalike allikate põhjal esines 1
- Page 143 and 144: sellel elutsevatele ametimeestele.
- Page 145 and 146: kui raad lupja n-ö välja andis, o
- Page 147 and 148: 5.3. KONTAKTID TEISTE LINNADE JA PI
- Page 149 and 150: Uus-Pärnu raad andis tema käsutus
- Page 151 and 152: 5.4. VARANDUSLIK SEIS5.4.1. Käsit
- Page 153 and 154: .4.2. SissetulekudUus-Pärnu käsit
- Page 155 and 156: noaga kallale. 1384 On tõenäoline
- Page 157 and 158: klaassepp. Võib-olla oli Heinrich
- Page 159 and 160: pidada niisugust abiellumisstrateeg
- Page 161 and 162: keskaja ühiskonnast, perekonnast j
- Page 163 and 164: majandusliku kindlustatuse saavutam
- Page 165 and 166: päevadeks. 1478 Just nii on fiksee
- Page 167: teistest paremini dokumenteeritud n
- Page 171 and 172: 6.2.2. Laste arv, pere suurusVäide
- Page 173 and 174: parimad allikad. Mitmest Lääne-Eu
- Page 175 and 176: venna, Uus-Pärnu bürgermeistri Ni
- Page 177 and 178: katoliku ajal suhteline tolerants v
- Page 179 and 180: Engell Grothkoppi jäetud pärandil
- Page 181 and 182: Uus-Pärnu protokolliraamatust selg
- Page 183 and 184: oli küllaltki jõulise ja jonnaka
- Page 185 and 186: teateid, paraku on need aga ebatäi
- Page 187 and 188: “kirikhärra ja vikaar”. 1680 S
- Page 189 and 190: van Lynthemi mälestused vahetult p
- Page 191 and 192: juurde ka kivist saun. 1736 Linna k
- Page 193 and 194: Hiliskeskajal loeti Euroopa kirikut
- Page 195 and 196: Põhja-Saksa linnades laialt levinu
- Page 197 and 198: 7.1.4. Religioossed gildidUsuelu in
- Page 199 and 200: pühaku hulka, 1830 kuid antud juhu
- Page 201 and 202: skoopiline osa Uus-Pärnus elanud e
- Page 203 and 204: laialt levinud kloostrite vastane h
- Page 205 and 206: vaimulike arvu piirata - kirikhärr
- Page 207 and 208: Pildirüüste kui rituaalne vägiva
- Page 209 and 210: 7.3. EVANGEELIUMIÕPETUSE KINDLUSTU
- Page 211 and 212: kiriku parajasti aktuaalseid proble
- Page 213 and 214: torni vaheline ala, samuti õhku le
- Page 215 and 216: ning Johann Lohmülleri sõnul kait
- Page 217 and 218: Õigupoolest pole Liivimaa sõjale
- Page 219 and 220:
7.3.4.2. Liivimaa sõja eelõhtuVah
- Page 221 and 222:
allikaliikide omaga loob veelgi uus
- Page 223 and 224:
kuulunud mitmesuguste ametnike näo
- Page 225 and 226:
olid Uus-Pärnu eliidile arvatavast
- Page 227 and 228:
The present study is about Uus-Pär
- Page 229 and 230:
there and others who just purchased
- Page 231 and 232:
of getting a position in the town c
- Page 233 and 234:
probably familiar fields for the Uu
- Page 235 and 236:
LISADLISA 1. Uus-Pärnu ümbruse ka
- Page 237 and 238:
LISA 3. Uus-Pärnu raeametid 1500-1
- Page 239 and 240:
Berndt Hessels 00 N. N. (Hinrich Gr
- Page 241 and 242:
LISA 5. Vääringu-, mõõdu- ja ka
- Page 243 and 244:
PUBLITSEERITUD ALLIKADAKTEN und Rez
- Page 245 and 246:
CLARK, P. 2003. Improvement, Policy
- Page 247 and 248:
KALA, T. 2002. Vaimulike elatusviis
- Page 249 and 250:
LÖWIS OF MENAR, K. von. 1897. Ausg
- Page 251 and 252:
RUSSWURM, C. F. W. 1880. Nachrichte
- Page 253 and 254:
KÄSIRAAMATUDARBUSOW, L. (sen). 191
- Page 255 and 256:
CURRICULUM VITAEName: Inna Jürjo (
- Page 257:
19. REILI ARGUS. Eesti keele muutem