Download (4Mb) - E-Ait

mängimine (dobbelspil und ein spil, dat dar heet mummen). 799 Dobbelspil tähistas hasartmängeüleüldiselt, samuti kitsamalt raha peale mängitavat täringumängu, olles keskaja Liivimaal ükspopulaarsemaid mänge. Täringumäng oli keelatud ka teistes Liivimaa linnades: Riias, Tallinnasja Tartus. 800 Teine levinud mäng oli mummen, mida mängiti arvatavasti nii täringute kui kakaartidega. Linnaelu ohutust ja julgeolekut silmas pidades nõudis bursprake, et igaüks valvaksoma tule järele, enne kui häda tõuseb. 801 Samuti keelati küttepuid laduda riita vastu linnamüüri.802 Linna heakorra seisukohalt tähtis nõudmine oli see, et igaüks toimetaks oma prahi jasõnniku ise linnast välja. 803 Keskaegse linna kodanikud pidid olema ise valmis oma linnakaitsma. 804 Iga kodanik oli kohustatud pidama vahiteenistust või saatma selleks sulase. Uus-Pärnu bursprake järgi tuli igal kodanikul vastutada ise oma volitatud linnavahi eest, s.t seistahea, et tema asemel vahi kohust täitev mees tõepoolest oma kohust täidaks. 805 Kodanike heaoluja turvalisust silmas pidades manitseti bursprake’s kodanikke vaatama, keda nad öömajalevõtavad, et nad ei peaks külaliste tõttu kahju kandma. 806Peale juba nimetatute sisaldab Uus-Pärnu kodanikumäärus arvukalt kaubandust (8 artiklit) jakäsitööd (2 artiklit) reguleerivaid määrusi. Turupolitsei jälgis, et peetaks kinni kauplemisreeglitest,et võõras ei kaupleks võõraga, et kõigil oleks õiged mõõdud ja kaalud, et kaupamüüdaks õige nime all, et kaup vastaks kvaliteedinõuetele jms. Samamoodi tuli jälgida, etkäsitööliste toodang vastaks kehtestatud eeskirjadele. Neilt, kes reeglitest ei hoolinud, mõistsidpalgalised raeametnikud välja trahvi. Paraku Uus-Pärnu vanimas bursprake’s puuduvad üldsetrahvimäärad.Seoses kirikuvarade sekulariseerimisega 1525. aastal võttis raad kodanikkonna nõusolekul vasturida määrusi, 807 mis vähemalt osaliselt võisid olla mõeldud bursprake’t täiendama. Näiteksmäärati kindlaks, et raad korjab edaspidi kodanikelt rendiraha kaks korda aastas lihavõtete aegu jamihklipäeval. Üks 15. sajandi lõpust pärit bursprake nõudmine oli, et kõik kinnisvaraga tehtavadtoimingud (hüpoteegi seadmised, ost-müük) teostataks rae ees ja kantaks rae raamatusse.1525. aastal seda nõuet korrati ja täiendati, nõudes, et keegi ei või müüa maja või aeda, ilma etoleks seda esimesena raele pakkunud. Kodanike ja rae ühisel nõusolekul võeti samuti vastu otsus,mis keelas rae nõusolekuta müüa aadlisoost isikutele kinnisvara linnas. Sama nõudmine oli kirjas1270. aastal Riia jaoks koostatud Hamburgi linnaõiguse statuutides. 808Uus-Pärnu linnaraamat sisaldab veel 1548. aastal vastu võetud raemäärust vastlakarnevalidekeelustamise kohta. 809 Reformatsiooni ja vastureformatsiooniga algas rünnak rahvapidustuste,nagu üldse rahvakultuuri vastu. Keelati ära eriti vastlakarnevalile omased tavad: maskides jaümberriietatult ringijooksmine ja -tantsimine, saanisõidud. Tallinnas võeti esimesed vastlamäärusedvastu suhteliselt varsti pärast pildirüüstet. 810 Uus-Pärnus jõuti selleni alles kaks aastakümmethiljem. Erandlikult Tallinna määrustest nimetati Uus-Pärnu omas enda maskeerimistpaganlikuks ja kuratlikuks tegevuseks. “Mees, kes Kõigevägevama loodule vastu astudes riietab799800801802803804805806807808809810PA, lk 343 § 7.Mänd, Pidustused keskaegse Liivimaa linnades, lk 360.PA, lk 344 § 13.PA, lk 344 § 17.PA, lk 344 § 22.Vrd Juhan Kreem. Ernst von Minden, palgasõdur. — Kümme keskaegset tallinlast. Koost Tiina Kala,Juhan Kreem, Anu Mänd. Tallinn 2006, lk 254.PA, lk 344 § 18.PA, lk 343 § 10.Vt PA, lk 145.QRS, lk 61 §5.PA, lk 210–211, nr 127.Inna Põltsam. Reformatsiooni mõju argielule Liivimaal. — Tuna, 2003, 3, lk 19.; Mänd, Pidustusedkeskaegse Liivimaa linnades, lk 410.95