Download (4Mb) - E-Ait

Ajavahemikus 1518–1562 kuulus Uus-Pärnu raadi 31 raehärrat, neist 3 Saare-Lääne piiskopkonnaendist ametnikku ja 4 endist orduametnikku või -vasalli, peale nende veel kolm aadlipäritoluraehärrat. 658 Seega pärines ülekaalukas osa raehärrasid jätkuvalt kaupmeeskonnahulgast. Samas oli alates 1519. aastast kuni 1562. aastani vähemalt üks, ajavahemikus 1543–1548 koguni mõlemad bürgermeistrid ordu soosikud. Väikelinna jaoks piisas sellestki. Vägailmekalt näitab Johann van Lynthemi tegevus bürgermeistrina, kui suur võis olla maahärratoetust nautiva üksikisiku osa linna juhtimisel, nii sõltus linna heaolu paljus tema isikuomadustest.Kahtlemata oli selline olukord mõeldav ainult väikelinna tingimustes. Suures linnasei saavutanud üksikisik linna valitsemisel kunagi sedavõrd suurt võimutäiust.3.2. RAE IGAPÄEVANE TEGEVUS3.2.1. RaekodaTähtsaim ühiskondlik hoone keskaja linnas oli raekoda, mis oli n-ö bürgerliku kultuuri füüsilineväljendus, linnaelu sümbol. Raekoja olemasolu, selle suurus ja võimsus väljendas linnakodanikeiseteadvust ja uhkust. Seal käis koos linnavalitsus, aga seal võeti vastu ka tähtsaidkülalisi ning pidutseti. Raekoda kerkis omamoodi vastukaaluks kirikule, mis oli algselt linnakõige tähtsam ja püham koht. Mitte kõigis Eesti ala väikelinnades ei olnud keskajal raekoda. Niipidi väikelinna raad oma koosistumisi pidama kas kirikus, gilditoas või raekantseleis. Narvaspeeti raekoosolekuid ka ordulinnuses. 659 Vana-Pärnus kutsus piiskop rae ja linnakogukonnaesindajaid Audru mõisa koosolekule. 660 Haapsalus käis raad piiskopile truudust vandumaspiiskopilossis. 661 Raekoja puudumine oli kooskõlas rae vähese iseseisvusega ning kodanikepiiratud õiguste ja vabadustega väikelinnas.Uus-Pärnu kahekorruseline raekoda kui linna tähtsaim ühiskondlik hoone paiknes turuplatsiääres. 662 Hoone ei ole tänapäevani säilinud, seepärast tuleb sellest ettekujutuse saamisekstugineda kirjalikele allikatele. 1543. aasta pärusraamatu järgi oli linnas raekoda ja vaekoda omakeldriga, veel oli sealsamas kohtutuba ning üks raele kuulunud pood, mida üüriti välja linnaheaks. 663 Rae arvete põhjal ehitati (või taastati) viimati mainituid 1532. aastal (ock worth datricht hueß myt der boedenn gebuweth). 664 Raekojas asus linna arhiiv – nii saksa- kui kaladinakeelsed vanad linnaraamatud. Ainult Uus-Pärnu privileegid olid hoiul mujal, nähtavastikirikus. Ilmselt kasutati raekoda ka kaubalaona. 1524. aasta tulekahjus hävis linna heaksostetud vili, jahu, lina, püssirohi, mis kõige tõenäolisemalt olid ladustatud raekotta ninghävisid koos hoonega. 665Pärast 1524. aasta tulekahju võttis raad ühe esimese tööna ette raekoja taastamise. See olihädavajalik, sest nagu Lynthem oma mälestustes kirjutab, polnud raele jäänud ei kohta egapinki, et koosistumisi pidada. 666 Esimesed summad raekoja ehituseks võeti kiriku rahadest658659660661662663664665666Rangelt võttes oli aadlisoost raehärrasid neli, sest Evert Ducker oli ka pärit kohalikust vasallisuguvõsast,kuid ta oli ühtlasi Saare-Lääne piiskopkonna endine ametnik.Süvalep, Narva ajalugu, lk 259.PA, lk 63, nr 1.Kivimäe, Iuravit iuxta formam prescriptam, lk 130August Wilhelm Hupeli kirjelduse järgi oli raekoda kahekorruseline kivihoone, selle alumisel korruselasusid linnakaalud, kohtutuba ja mõned pudupoekesed, mida üüriti venelastele. Hupeli hinnangul oli teguküllaltki silmapaistva hoonega, vt August Wilhelm Hupel. Topographische Nachrichten von Lief- undEhstland. Bd. I. Riga 1774, lk 282.PA, lk 307, nr 8.PA, lk 282, nr 4.PA, lk 143.PA, lk 143.79