Download (4Mb) - E-Ait

marka maksis raad juba 1524. aastal välja puu- ja müürseppadele töötasuks. 1718 30. märtsil1525 avati kabelis Püha risti ees posti (de stock) otsas asunud korjanduskarp, mida polnud mituaastat avatud ning millest leiti 150 marka 6 veeringut ja 3 killingit. 1719 See raha viidi 1525. ahoiule vaekotta ühte kirstu.Linnakodanikele tundub Musta risti kabelist ehk lähedasemgi olnud Jumalaema kabel (UnserLieben Frawen cappell), kus põles päeval ja öösel üks küünal altarile üles seatud Jumalaemapuuskulptuuri ees (vor dem holten bilde). 1720 Küünalde ostmiseks läks linna vaekojast linakaalumisest laekunud raha. 1721 200 margalt laekus renditulu missade pidamiseks. Seoses kirikuvaradesekulariseerimisega 1525. aastal, võeti Jumalaema kabelis arvele ühes kastis asunudkullatud ja mittekullatud väärisasju kokku 22,5 kaalumarka hõbedat; krõllides 1722 (krallen),suurtes ja väikestes – 7 kaalumarka; kuld- ja hõberahasid 200 Riia marga väärtuses. Ka seal eiolnud mitu aastat loendust tehtud. 1723 Maarja kabeli tähtsusest linnakodanike jaoks annabtunnistust seegi, et kabeli vöörmünder oli üks bürgermeistritest isiklikult. 16. sajandi algul oliselleks Nicolaus Berger, temalt võttis ameti üle Lammert Kallenberch. 1724Kaupmeeste kompanii altar (companyen altar) oli samuti pühitsetud Jumalaemale ning asuskiriku peauksest sisse tulles paremat kätt (als man in dy grote kirchdoer gheyt up dy forderehandt). 1725 Altari ees põles iga päev vahaküünal. Püha Barbara altar asus jutlusetooli vastas,kiriklasse viiva ukse vastas. 1726 See oli Nikolai kiriku üks kõige enam doteeritud altaritest.Altarile kuulus linnas 11 kinnisvara, millelt laekus aastas 27 marka. 1727 Altaril teenis kaplanresp. kirikhärrat esindav ja asendav preester. Kooriruumi ees (vor dem chore) asus PühaAnna altar. 1728 Selle heaks olid asutatud 200- ja 500-margased rendikapitalid, mida haldaskohalik ordukomtuur. 1729 Apostel Jaakobuse altarile laekus tulu 11 majalt, kokku 33 markarendiraha aastas. 1730 Ewaldi altari kinnisvaralt laekunud renditulu oli kirikuraamatu järgi12 marka, lisaks veel 6 marka laenuprotsendina. 1731 Erasmuse altarile kuulus 600-marganerendikapital, raha oli laenatud Peter Uxkullile ning maksti linnale tagasi 1551. 1732Nikolai kirikut ümbritses kirikuõu, eeskätt põhjaküljel, kus sissepääsu ees oli roster ehk tõkendi,et sead jm pudulojused ei pääseks kiriku õuele. Linnatänavatel vabalt ringi jooksvad koduloomadoli tõepoolest tõsine probleem, sest nende julgus ja jultumus oli suur. Uus-Pärnu rae protokolliraamatuskirjeldatakse juhtumit, kuidas võõrad sead tungisid isegi ühe raehärra tagakambrissening varastasid seal lausa leiva laualt. 1733 Nikolai kiriku vastas oli kirikla ja selle hoov. 1734 Sealsamasasus vähemalt enne reformatsiooni köstri elamu (koesterye). 1735 1543. aastal ehitati kirikla171817191720172117221723172417251726172717281729173017311732173317341735PA, lk 146.PA, lk 146, 338. Ehk võis tegu olla nn korjanduspakuga?PA, lk 144.Vähemalt tundub bürgermeistri teate: “Dath vlaß van der waege plach man vormals tho gebenn tobeluchtinge Unßer Lyeben Ffrawen cappelle” selline tõlgendamine kõige tõepärasem, vt PA, lk 140.Richard Hausmann pakub, et tegu võib olla 50 korallist roosikrantsiga.PA, lk 146.Vt PA, lk 339.PA, lk 144.PA, lk 179, nr 63; vrd PA, lk 306, nr 5.PA, lk 129, nr 26.PA, lk 127, nr 22.PA, lk 184, nr 76.PA, lk 128–129, nr 25. Tegelikult kuulus altarile veel ka üks krunt, kuid selle kohta pole märgitud, kuipalju see sisse tõi.PA, lk 129–130, nr 129.PA, lk 142. 1506–1520 teenis altaril vikaarina Johan Lelow, kes on tuntud kui “Kullamaa palvete” autor.EAA, 711, l. 349.PA, lk 330, nr 73.PA, lk 225, nr 159. 1551 mainitakse linnaraamatus paltsi, kus varem asus köstri elamu. Millal see elamuhävis, on teadmata.190