Download (4Mb) - E-Ait

varandus, jääb teadmata. Väärib tähelepanu, et ebaõnne korral võis kaupmees olla varaliseltvaesemgi kui mõni käsitööline, kuid alles jäi ikkagi tema sotsiaalne prestiiž, õigus kuuluda linnaesinduskorporatsiooni jms.Kaupmeeste kinnisvara tagatisel laenuvõtmisel oli Uus-Pärnu kaubanduselu languse tingimusteslinna jaoks tervikuna negatiivsed tagajärjed. Nimelt vahetas tagatisena panditud kinnisvarasageli omanikku, sattudes orduhärrade, ümberkaudsete vasallide jt valdusesse. Sel kombelomandas suure kinnistu Koonga mõisa valitseja ja Läänemaa stiftifoogt Christoffer vanMonchhausen. 1547. aastal laenas Jasper Sasse temalt maja ja aedade peale 1600 marka, 960 agakaks aastat hiljem kuulutas end maksujõuetuks. Võla katteks panditud vara läksMonchhausenile, kes kinkis selle oma soosikule Stephanus Vetterile, tulevasele Uus-Pärnu raehärrale,pärandatavaks omandiks. 961 Paljud kinnisvarad aga jäidki aadlike valdusesse. Läänemaastiftifoogt (1548–1552?) Wedich Doenhoff ostis 1553. a Aleff Lynthemilt 4000 Riia marga eestRiia väravate juures asunud nn Widenhouede’ maja. 962 Audru mõisavalitseja Herman Doenhoffostis Järva foogtilt maja, mille viimane oli 1555. a ostnud raehärra Diderich Muntzilt. 9631560. aastal müüs Hermann kinnisvara orduvasall Hartwich Platele. Plate pidi panema majjaelama “ausad sakslased” (ok stets einen erligen duitzscheme dar inn wanende hebben). 9641547. aastal ostis Saaremaalt pärit aadlik Berndt Berch 1500 marga, poole lasti rukki ja poolelasti linnaste eest Hinrich van Ackenilt kivist elumaja koos aiaga Punase torni juures. Viimasestjäi 1 osa müüjale ja 2 osa ostjale. 965 Pole teada, kas Berch ise seda maja üldse kunagi elukohanakasutas. 966 Linnale oli see kahjulik, sest aadlikud ise linnas ei elanud ning panid oma majadesseelama teenijarahva, kes ei täitnud kodanikukohuseid. Vähemalt kaebas Uus-Pärnu raad1556. aastal selle üle ordumeistrile. 9674.2.2. Meeskond – kaupmees ja tema abilisedKuidas oli üles ehitatud Uus-Pärnu kaupmehe äri ning korraldatud tema igapäevane tegevus,seda kõike on olemasolevate andmete põhjal suhteliselt raske kirjeldada. Kaupmehe kontor olitema elumaja. Maja keldris hoiti soola, ülakorrustel vilja, eluruumides toimusid ärikõnelused,sõlmiti lepinguid. Mitmel kaupmehel olid eraldi kiviaidad ja poed. Kaupmehe ettevõttessekuulusid tema pereliikmed. Naised täitsid ajutiselt abikaasa tööülesandeid, kui viimane viibisreisil vms, samuti jätkasid nad pärast mehe surma tema äritegevust, kasutades sealjuures temapitsatit. 968 Abi oli kaupmehele ka poegadest, kes polnud veel oma äri alustanud. Igal suurkaupmeheloli ka kaubasell (teener), kes teda igapäevases töös aitas. Kaupmehel tohtis korraga ollaainult üks kaubasell. 969 Teenri ülesannete hulka kuulus palgatööjõu üle valvamine, kaubasaadetistevastuvõtt, kauba pakkimise kontrollimine, kaalumine ja laadimine vankritele või laevajms. Teenri ülesannete hulka kuulus ka müük poes. Kui kaupmees oli reisil, võis teener teda960961962963964965966967968969PA, lk 153–154, nr 1.PA, lk 215–216, nr 139.PA, lk 232–233, nr 174.PA, lk 244, nr 205; vrd lk 235–236, nr 182.PA, lk 244, nr 205.PA, lk 206, nr 117.1562 müüs ta maja edasi Curt Eiche’le, kirjutades selle kohta Kuressaares stiftifoogti asetäitja JurgenVitingkhoffi juuresolekul tunniskirja, PA, lk 263–264, nr 256.SRA, Livonica I:17, 19. 09. 1556: … unde des sien bie nha de besten erve unde husere den heren undeJunckeren vast thogehorich, dar ße gaer arme luide in wonende hebben, de vorwaer der stadt unplichtborden unde obliggen mith nichte dragen konnen.PA, lk 250, nr 215: … meines mannes gewontliche pitzier under upt spatium disser schrifft wetenlich latendrucken.Niitemaa, Der Binnenhandel in der Politik der livländischen Städte, lk 233.111