Download (4Mb) - E-Ait

linnaga tegelikult palju vahetumad ja lähedasemad suhted kui Pärnu ordukomtuuril. See onmõistetav, sest foogt elas perega linnas, nautis mugavat bürgerlikku elustiili, mistõttu tuli talka linna hea käekäigu eest hoolt kanda. Just nii kindlustas ta oma perele linnakodanikeaustuse ja lugupidamise.Heinrich Laakmannile on teada veel keegi proua van Lennepe, ordukomtuuri Loeff van Loesüdamedaam, kuid kahjuks jätab ta avaldamata, millisele allikale ta tugineb. 535 Miskipärastkohalikele kodanikuprouadele komtuuri armulugu ei meeldinud, nende intriigid ja keelepeksviisid avaliku skandaalini, nii et proua Lennepe pidi linnast sootuks lahkuma. Pärast naiselahkumist jäi aga Loeff van Loe “väga kurvaks”. Saab ainult spekuleerida, kas komtuurinurjunud armulool oli seost 1530. aastatel linnaga puhkenud tüliga, ja kui, siis kus oli põhjus,kus tagajärg: kas proua van Lennepe sunniti lahkuma seepärast, et linnas komtuuri ei sallitudvõi hakkas too linna kiusama seepärast, et tema daami sunniti lahkuma?Tähelepanu väärivat informatsiooni kõnealusel teemal pakub ka Vana-Pärnu pärusraamat.Nimelt selgub sealt, et 1551. aastal oli Vana-Pärnu kodaniku Joachym Halleburghe’ abikaasalMarghrettel alaealine poeg Hynryck Ghoer. Kuigi peale nime rohkem viiteid pole, on siiskivõimalik, et tegu oli Sauga ordufoogti Johann van Ghoeri pojaga. 536Orduhärrade naistest-elukaaslastest Uus-Pärnus rohkem teateid ei ole, küll aga järglastest. Uus-Pärnus elas Karksi kumpani 1548–1558 Johan van Scharenberchi 537 tütar KattrineScharenberch. Kumpani “pereelust” pole midagi lähemat teada. 1563. aasta sissekandest Uus-Pärnu linnaraamatus võib aru saada, nagu määranuks Johann oma testamendis Tallinnakomtuurist venna koos Uus-Pärnu bürgermeister Nicolaus Barenfeldti, raehärra Berndt Hesselsija jutlustaja Steffen Kerliniga tütre eestkostjaks. 538 See on kummaline, sest Remmert suriväidetavalt juba 1550. aastal, 539 kumpan ise aga 1558. aastal. Midagi on selles loos arusaamatut,isegi kui oletada, et kumpan pani oma viimse tahte kirja umbes kümme aastat enne surma,võinuks ta pärast venna surma dokumenti parandada. Testamendiga jättis Johan van Scharenberchtütrele kaasavaraks oma maja ja aia, peale selle oli ta 1200 marka välja laenanud: linnavalitsuseleja kodanik Ciriacus Coppele, 540 see raha jäi samuti tütrele. 1563. a oli Kattrine jubaabielus ning tema mees Hinrich Hulssberch nõudis naisele kaasavaraks jäetud vara ja võlad sisse.Lapsed olid ka Pärnu viimasel ordukomtuuril Rutgar Wulffil (alias Lüdinghausenil). Uus-Pärnulinnaraamatu 1567. aasta sissekandes esineb suure tõenäosusega tema poeg noor “sell” RutgerWulff, kes soovis rae ees oma schwager’i habemeajaja (barbier) Casperiga ühe maja pärasttehingut teha. Et Rutger oli Rootsi riigi teenistuses (in schwedischem dienste jegen unsereng(nedigen) k(oning)), võttis raad “puhtast heasoovlikkusest” maja endale, s.t linnale. 5411565. aastal müüs Barbara Wulff, kes oli lesestunud ja kavatses uuesti abielluda, Uus-Pärnuraele Kastna küla (dorff Kaskeneme), mille nähtavasti oli tema isa läänistanud naise esimeseleabikaasale, võimalik, et seoses abiellumisega. 542535536537538539540541542Laakmann, Geschichte der Stadt Pernau, lk 61–62.PA, lk 73–74, nr 61, lk 76, nr 71.Ritterbrüder, lk 567–568, nr 764.PA, lk 246, nr 211.Ritterbrüder, lk 568–569, nr 765.PA, lk 231, nr 169.PA, lk 258, nr 236.EAA, f. 1000, n. 1, s. 15: Kaufurkunde des Dorfes Kaskenemme seitens des Rates, l. 1–3p. Varem oli külakuulunud Sauga mõisa alla: … welchs ehemalß gedachtem Bartholomeo Melius vonn dem hoff zur Sauckvorlhenet, vnnd nuhr durch absterben desselbigen ohne leybes erben, wiederumb zu demselbigen hoffvnnd ahn die obrickeit vorfallen, l. 1p.63