Download (4Mb) - E-Ait

Maahärralikku hoolivust üles näidates pööras orduvõim Uus-Pärnu vaestele samuti tähelepanu.1557.–1558. aastate kallinemise ajal nõudis ordumeister isiklikult, et iga kümne lastiväljaveetava vilja kohta jagataks üks vaestele soodsa hinnaga. Raad müüski vaestele viljahinnaga 7 veeringut ühe vaka rukki eest, muidu maksnuks vakk rukist 2 marka (s.o 8 veeringut)või 9 veeringut (2 marck ok 9 f). 434 Pärast 1533. aasta tulekahju oli rael võimalik tänuorduhärrade tehtud annetustele jagada kaks lasti rukkijahu linnavaestele.Linnaelanike kokkupuuted orduga olid igapäevased ja harjumuspärased. Linnas liikus alatikõrgeid ja vähem kõrgeid ordu võimukandjaid. Muu hulgas korraldati orduhärrade ja -vasallidesuuremat sorti kokkutulekuid. Näiteks 8. detsembril 1525 toimus Uus-Pärnus kogu Liivimaarüütelkonna kogunemine. 435 Rae arveraamatu andmeil viibis 1530. aastatel Uus-Pärnus Karksikumpan oma sõjasalgaga (als dy werdige cumphaenn hyr thor malffe waß myth gudenmanne). 436 Mis eesmärgil täpsemalt see retk ette oli võetud, ei selgu. Igatahes andis ordumeisterUus-Pärnu raele 2 lasti rukist püssirohu ostmiseks kumpanile ja tema meestele. Raadostiski Riiast 2 tünni püssirohtu. Tõenäoliselt oli see kõik seoses nn Läänemaa kodusõjagaaastail 1532–1534.Väikesearvulise elanikkonnaga linnas andsid orduhärrad ja -teenrid palju rohkem tooni kuisuures linnas. Samas oli nt Tallinnas piir all-linna ja Toompea vahel palju teravam ning suhtedsageli pingestatud. Ideaalis pidanuks ordulinnuse elanikud harrastama askeetlikku eluviisi, miselu nad tegelikult elasid, sellest annab tunnistust kõrgmeistri korraldus 1441. aastast, milleganõuti, et orduvendi, kes elavad “võõrast, metsikut elu”, tuleb eemal hoida nendest linnustest,mis asuvad linnade külje all, nagu Uus-Pärnu, Tallinn ja Narva. 437 Linnas purjutavad orduteenridolid Uus-Pärnu kodanike jaoks liigagi tavalised nähtused, pannes viimaste taluvuseraskele proovile. Kõrtsitubades tuli ordusulaste ja linlaste vahel ette teravaid arvamustevahetusi,seepärast märgiti 1537. aastal koostatud retsessis, et kui komtuuri teenrid tulevad gildituppa võimujale linnas oma raha eest pidu pidama ja õlut võtma, siis suhtugu linlased neisse leebelt,orduteenreid aga manitseti mitte tüli norima. 438 Tegelikult ei olnud orduteenrid sugugi ainsadkõvad purjutajad ja kaklejad. Näiteks palus 1554. aastal Saare-Lääne piiskopkonna toomhärraJohann Teuffel Uus-Pärnu raadi olla armuline tema õepoja Jurgen Wendti vastu, kes oli linnaspurjuspäi laamendamise eest vangistatud. 439Liivimaa peokultuuris oli orduhärradel ja -teenritel oluline koht. Uus-Pärnu linnavalitsusel lasuskohustus korraldada kaks korda aastas komtuurile vastuvõtt koos pidusöögiga: Suure paastuteisel pühapäeval gilditoas ja pühapäeval pärast lihavõtteid raekojas. 440 Tallinna raemäärustestnähtub näiteks, et orduhärra oli linnakodanike pulmapeol eriline külaline, kelle üle kodanikekohta käivad kitsendused ei kehtinud. 441 Vaevalt suhtuti väikelinnas orduhärrade isikussevähema lugupidamisega. Orduhärrad auvääristasid iga peolauda. Rutgar Wulff ei pidanudpaljuks vaeva minna Riiga oma venna pulmatseremooniale. Jürgen ja Caspar Padeli päevaraamatuandmetel liikusid 14. veebruaril 1552 toomkirikusse suunduvas rongkäigus kõrvuti434435436437438439440441PA, lk 291, nr 27.AR III, lk 544–549, nr 214–216.PA, lk 283, nr 5.1: alz dy her cumpaenn van Karckus hyr thor malve.Hausmann, Studien zur Geschichte der Stadt Pernau, lk 39–40.PA, lk 30.DRA, Øsel stift, Registrant 3B, l. 112.PA, lk 141.Tallinna Linnaarhiiv, f. 230, n. 1., s. B. s. 7: Kleider-, Hochzeits-, Begräbnis- u. s. w. Ordnungen 1497–1738,nr 10: Doch solenn de heren vnd predicanten vnd kercken dener, imgeliken de werdige her huß cumpter efteandere heren gebediger, sampt ohren deneren edder sunst frommedem volcke, so thou ehren thor kostegebeden werden, in dessem bouengenomeden talle nicht gerekenet werden.53