Download (4Mb) - E-Ait

kiriku parajasti aktuaalseid probleeme. 1942 Võib arvata, et uue kirikukorra väljatöötamiseteema leidis vastukaja ka Uus-Pärnu rae ja kodanikkonna hulgas. Reformatsioon oli Liivimaalesialgu peamiselt linnaline nähtus. Uus ühine usutunnistus lõi eeldused ja võimalused linnadelähenemiseks, eriti vajadus evangeeliumiusu kirikut Liivimaal üles ehitada sidus linnu omavahelvarasemast tihedamini. Muret rahva õigele usulisele teele juhtimise, samuti evangeeliumiusuõpetajate vajaliku järelkasvu eest olid õigustatud tundma ühtviisi nii suured kui kaväikesed linnad. 1943Ajahetke pöördelisuse tunnetamine oli üks tegureid, mis ajendas inimesi oma läbielamisi,kogetut ja nähtut päevikulaadsetes ülestähendustes jäädvustama. Sellised kirjutised on näiteksLiivimaa nimeka reformaatori, Sylvester Tegetmeyeri päevaraamat, 1944 samuti Riia kodanikeJürgen ja Caspar Padeli päevaraamat. 1945 Samasse ritta võib julgelt paigutada ka Uus-Pärnubürgermeistri Johann van Lynthemi mälestused. Niisugused ülestähendused on kõik tähelepanuväärsedajaloo- ja mäludokumendid, mis sündisid selgelt rohkemast kui püüdest asju tulevikujaoks lihtsalt jäädvustada. Oma mälestusi kirja pannes saavutas bürgermeister Lynthemtegelikult seda, mida ta teadlikult või alateadlikult soovis, nimelt et Uus-Pärnus toimunudsündmusi mäletataks just niimoodi, nagu tema nendest pajatab.Kõnekas märk sellest, kuidas hakati muu hulgas ümbritsevat materiaalset maailma uue õpetusevaimus ümber kujundama, on Nikolai kiriku raamatu tiitelleht. Sellel on algselt raehärra javöörmünder Tonnies van Laeri käega kirjutatud traditsiooniline katoliku usu vaimuspöördumine pühakute ja Kristuse poole (help Jhesus, Maria, Anna und Franciscus). 1946 Uueõpetuse mõjul tegi bürgermeister Nicolaus Barenfeldt sinna omapoolseid täiendusi,väljendamaks ainult Kristusele rajatud lootusi (help Jesus alleine) ning pani ühtlasi kirja omakonfessionaalse kreedo: mõtiskluse maailma asjade kaduvusest ja ainult usu tähtsusest. 1947Lisaks arvas ta sekulariseerimise vaimus heaks kanda samale lehele veel märkuse vaka jakülimitu suuruse kontrollimise kohta 1556, niisamuti teate 1556. aasta koadjuutorivaenusest. 1948Uue õpetuse sõnum, uus mentaalsus tungis muu hulgas ka inimese eluruumidesse. Võrreldes ntTallinnaga on Uus-Pärnust sellest ajast säilinud vähe ainelise kultuuri mälestusmärke. Arheoloogilistelväljakaevamistel on Pärnust leitud nii vana kui ka uue õpetuse temaatikaga ahjukahleid.Nimelt on leitud Püha Anna, Jumalaema ja Jeesuslapse ning Jumalaema ja Jeesuslapsekujutisega, samuti katoliikliku valitseja Oranje printsi Philipp Wilhelmi portreega kahleid. 1949Tõlgendades neid leide, peab Aldur Vunk võimalikuks, et taunitud pühapiltide asemele ilmusidkatoliku usu pooldajate elamisse temaatilised ahjukahlid. 1950 Evangeeliumiõpetuse omaksvõtnud linnakodanikud eelistasid arvatavasti teistsuguse pildimaailmaga ahjukahleid, naguprotestantismiga liitunud valitsejate või juhtivate usupuhastajate portreed või UuestTestamendist pärit lood. Ka selliseid kahleid on Pärnus arheoloogilistel kaevamistel leitud. 19511942194319441945194619471948194919501951AR III, lk 643–650, nr 248.TLA, B. r. 14, l. 322–323.W. O. Packull. Sylvester Tegetmeier, Father of the Livonian Reformation: A Fragment of His Diary. —Journal of Baltic Studies XVI, 4, Winter 1985, lk 351–354.Jürgen Padel’s und Caspar Padel’s Tagebücher, lk 291–434PA, lk 121, nr 1.PA, lk 121, nr 1.PA, lk 121, nr 2.Vunk, Mentaliteedi peegeldus särnu kahlileidudel, lk 168.; Kodres, Russow, Kaunistatud elamu, lk 148–149.Vunk, Mentaliteedi peegeldus Pärnu kahlileidudel, lk 168.Kodres, Russow, Kaunistatud elamu, lk 148.211