1563 jälgitav Merten Nouweken oli abielus, aga pärijaid tal polnud. 1541 Gharttke van der Beckelja Cosmus Osthoffil polnud ka lapsi, aga nemad olid abielludes juba keskealised (vt lähemaltallpool). Peab mainima, et lastetuks jäänud abieludest on allikates tegelikult vähe teateid.Üksikisiku tasandilt vaadatuna võis kujuneda nii, et viljatuks jäi mehe või naise üks abielu, kuidteisest abielust sündis talle ikkagi mõni järeltulija.Käesoleva uurimuse tarbeks õnnestus välja selgitada ligi kolmekümnest Uus-Pärnu elaniku abielustsündinud laste arv 16. sajandi esimesel poolel. Samas on need andmed mitmes mõttespoolikud ja puudulikud, näiteks ei ole teada, kas need olid kõik lapsed, mis antud abielustsündisid, s.t pole teada, kas oli lapsi surnud imikueas vms. Imiku- ja väikelaste suremus olikeskajal ja varasel uusajal märkimisväärne, seda isegi ülemkihtides. Nürnbergi jõuka kaupmeheAnton II Tucheri (1457/58–1524) 18 aastat kestnud abielust sündis 11 last, neist 5 sündissurnult või suri esimesel eluaastal, kaks ei elanud 15. eluaastani, 3 surid täisealisena, aga ainultüks poeg elas kauem kui isa. 1542 Samasuguseid näiteid leiab ka lähemalt, nimelt Tallinnakodaniku Michael Nötkeni tütrel Vendelil sündis esimesest abielust viis tütart ja kolm poega,teisest abielust viis last. Naine abiellus 1446. a ja suri 1463, seega sündis tal u 16–17 abieluaastajooksul 13 last. Paraku täisealiseks elas ainult esmasündinud tütar, kõik teised surid katku. 1543Uus-Pärnu käsitöömeistri Pawel Gosenichi naisel sündis teisest abielust Peter kremer’iga, miskestis u kümme aastat, 4 last. Kui 1541 olid kõik neli elus, siis 1546. aastaks oli neist üks jubasurnud. 1544 Täisealiseks saamata suri ka Melcher van Galeni poeg. 1533. aasta tulekahjus põlesAndres Piper majja sisse koos oma naise ja lapsega. 1545 Need ongi ainsad dokumenteeritudteated laste suremusest Uus-Pärnus.Olemasolevate andmete põhjal nähtub, et kõige tavalisemalt oli Uus-Pärnus ühel abielupaaril2–3 ühist last. Antud väitesse tuleb samas suhtuda mööndustega, nimelt on tegu vaid selle lastearvuga,mis kirjalikest allikatest ilmsiks tuleb. Linnaraamatu sissekanded on n-ö momentülesvõtted,hetkeolukorra jäädvustus ühe pere elust täiesti suvalisel ajahetkel, mis toimus enne sellesissekande kirjutamise aega ja mis sai pärast, see jääb teadmata. Seega ei ole võimalik teadasaada, kui palju tegelikult ühest abielust lapsi sündis, kui palju suri esimesel eluaastal, kui paljujõudis täisikka jms. Just sellise eelteadmisega tulebki nendesse arvudesse suhtuda. Linnaraamatutestesile tuleva informatsiooni põhjal esines väga suuri peresid Uus-Pärnus harva. Etabielluti mitu korda, oli nii naisel kui ka mehel sageli rohkem lapsi kui ühest abielust sündinud.Teadaolevalt oli kõige lasterikkam bürgermeister Johann van Lynthem, kel oli kahest abielustkokku 10 järeltulijat (Elisabeth, Margareta, Gertrud, tütar N., Hinrich, Berndt, Diderich, Aleff,Jasper, Johann), 1546 kes kõik elasid täisealiseks. Aga see oli Uus-Pärnust teadaolevalt ainus niisuur pere, suhteliselt harvaesinev oli juba 4–5 last ühest abielust. Viis last oli näiteks raehärraJochann Schuttel, 1547 samapalju lapsi sündis Dorothea Muntzi ja Gerdt Bachmanni abielust, 1548neli last oli raehärra Tonnies van Laeril. 1549Pere tähendas keskajal abielupaari, nende lapsi, majateenijaid, aga veelgi rohkem tähendassee elu- ja töökoha seotust, tootmise ja tarbimise ühtsust, sest ainult vähestel erialadel olidtöö- ja elukoht lahutatud. Kui suured olid Uus-Pärnu linnaelanike pered ehk leibkonnad, selleüle otsustamiseks on paraku vähe lähteandmeid, linnaraamatud ei ole antud küsimuses just154115421543154415451546154715481549PA, lk 208–209, nr 123.Evamaria Engel, Frank-Dietrich Jacob. Städtisches Leben im Mittelalater. Köln, Weimar, Wien 2006, lk 224.Paul Johansen. Lübecki ja ta arhiivi tähtsusest Tallinna ajaloole. — Kaugete aegade sära. Koost JüriKivimäe. Tartu 2005, lk 155.PA, lk 190, nr 80; lk 204, nr 111.PA, lk 161, nr 22.Kas ka Uus-Pärnu raehärra Cordt Lynthem oli bürgermeister Johann van Lynthemi poeg, jääb lahtiseks.PA, lk 210, nr 126.PA, lk 275, nr 266.PA, lk 181, nr 69.172
parimad allikad. Mitmest Lääne-Euroopa linnast on aga säilinud allikaid (maksunimekirjad,pärandusinventarid, kirikuraamatud vms), mis annavad võimaluse perede suurust küllaltkitäpselt hinnata. 1550 Nagu näitavad nende põhjal tehtud uurimused, osutusid pered sagelisuhteliselt väikesearvulisteks. Enamik hiliskesk- ja varase uusaja perekondadest olidväiksemad kui 4-liikmelised. Näiteks 15. sajandil oli Reimsis ühes perekonnas keskmiselt3,6–3,8 liiget, Ypres’is 3,2–3,6, Zürichis 2,5, Baselis 3,3–3,6, Carprentas 5,1. 1551 Keskmiselt4-liikmelisena püsis pere suurus linnas ka varasel uusajal, kusjuures see arv sisaldas kateenijaid. 1552 Leibkonna suurus sõltus sellest, millisesse sotsiaalsesse kihti keegi kuulus, pealeselle olid erinevused majapidamise suuruses ja struktuuris tingitud ka perepea tegevusalast.Heinz Schilling juhib tähelepanu, et kui käsitöölise majapidamises moodustasid teenijaskonnapeamiselt mehed (õpipoisid, sellid, sulased), siis kaupmehe majapidamises andsid tooni naisteenijad,kes abistasid majaemandat. 1553 Huvitavaid andmeid majapidamise suuruse ja koosseisukohta Uus-Pärnus pakub Tallinna raesaadiku Jurgenn Honnerieger’i reisiaruanne 1561. aastast.Riias käinud saadik märkis kohusetundlikult üles kõik reisil tehtud kulutused. Aruandestnähtub, et ta peatus oma teekonnal kaks päeva ja ühe öö Pärnus, saades ulualust ühemajaemanda juures. Tasudes kosti, õlle, heina ja kaera eest 21 marka, jagas ta veel heldelt –12 marga ja 9 killingi väärtuses – jootraha. Tänu sellele saab aimu võõrustaja majapidamisekoosseisust, peale emanda kuulusid sinna veel noor neiu, kaks last, lapsehoidja, sulane ja amm.Tegu oli keskmisest suurema majapidamisega, mille eesotsas seisis, võimalik et puhkenud sõjatagajärjel, naine. 1554Veel oli vaadeldaval ajal iseloomulik, et pere suurus oli küllaltki ebastabiilne. 1555 Kui näitekskäsitöölise pere pidanuks ideaalis koosnema meistrist, tema naisest ja lastest ning sellidest-õpipoistest,siis tegelikkus oli sageli midagi muud. Haigused, nälg, tuleõnnetused, majanduskriisidjms jätsid suurest perest järele ainult riismed. Nii leidus linnas suhteliselt suuri käsitöölisteperesid, aga ka selliseid, mis koosnesid vaid ühest liikmest. Näiteks Uus-Pärnus elanud tornikiivripanijaPawel Gosenichi († ajavahemikus 1526–1528) peres kasvas poeg, seega oli tegu3-liikmelise perega (vt lisa nr 4). Pärast Paweli surma abiellus tema lesk uuesti Peter kremer’iga(† enne 1538. a) ja neile sündis neli last. Teise abikaasa surma järel jäi naine üksi viie lapsega.1541 sai tema vanim poeg täisealiseks ning asus omaette elama. Enne 1546. aastat üks alaealistestlastest suri. Seega varieerus antud juhtumil pere suurus 3–7 liikmeni. Üsna tõenäoliseltoli pere veel suurem, sest sellide, samuti teenijate olemasolu kohta andmed lihtsalt puuduvad.Kuid ka siin peab arvestama, et nt õpipoisid-sellid liitusid meistri perega ainult teatud ajaks.Leibkonna ebastabiilne suurus ei iseloomustanud mõistagi ainult käsitöömeistri peret.Kirjalikud allikad annavad teavet eelkõige Uus-Pärnu kodanikkonna ülemkihi kohta. Kuidaselasid kesk- ja alamkihid, milline oli nende peremudel ja demograafiline käitumine, see jääbteadmata. Üks on selge, kaluri või köiepunuja majapidamine ei olnud samamoodi teenijategavarustatud kui suurkaupmehe oma. Samas on vastuseta küsimus, kui paljudel linna sisserännanud palgatöölistel, samuti talupoja päritolu isikutel õnnestus üldse abielluda ja lapsisoetada. Mittesakslastest on lähemat informatsiooni ainult majaomanike kohta, kelle puhulvähemasti varanduslik seis abiellumist ei takistanud. Samas suri eestlasest müürsepp AndreasBlock lasteta, sest testamendiga pärandas ta kogu oma vara ühele kaaskodanikule ja lihasele155015511552155315541555Näiteks Flandria väikelinnade allikad annavad võimaluse jälgida laste arvu dünaamikat pere kohta juba alates15. sajandi lõpust, vt Peter Stabel. Demography and hierarchy: the small towns and the urban network insixteenth-century Flanders. — Small Towns in Early Modern Europe. Peter Clark, Ed. Cambridge 1995,lk 220–223.Lynch, Individuals, Families, and Communitis in Europe, lk 58.Schilling, Die Stadt in der Frühen Neuzeit, lk 18.Schilling, Die Stadt in der Frühen Neuzeit, lk 19.TLA, f. 230, n. 1, s. B. L. 2 (II): Rechnungsablegungen der Deputierten zu den Landtagen 1509–1579, l. 40.Vrd Münch, Lebensformen in der Frühen Neuzeit, lk 191.173
- Page 1 and 2:
TALLINNA ÜLIKOOLHUMANITAARTEADUSTE
- Page 3:
TALLINNA ÜLIKOOLHUMANITAARTEADUSTE
- Page 6 and 7:
7. PEATÜKK. Kiriklikud olud ja usu
- Page 8 and 9:
SAATEKSKäesolevat uurimistööd aj
- Page 10 and 11:
keskmiselt iga 16 km tagant ning Me
- Page 12 and 13:
linna kaubanduselust ja käsitööa
- Page 14 and 15:
Tänase päeva seisuga on meeldiv t
- Page 16 and 17:
juba postuumselt avaldatud sisukas
- Page 18 and 19:
kanti pärusraamatusse linnas toimu
- Page 20 and 21:
Tähelepanuväärsel kombel oli ees
- Page 22 and 23:
Valge torni ja Jaani kiriku vahelis
- Page 24 and 25:
Pärnu linnamüür. 131 Hoo sisse s
- Page 26 and 27:
1539. aastal võttis Johann van Lyn
- Page 28 and 29:
Lõunamüüris asetsenud Pühavaimu
- Page 30 and 31:
Uurides Tallinna linnaehitust ja to
- Page 32 and 33:
teada uute raeliikmete valimisest j
- Page 34 and 35:
Näiteks oli enne II maailmasõda s
- Page 36 and 37:
kaupmehed ja kogukonna eliit, linna
- Page 38 and 39:
lähtuvat kooskõlastamist ehitusk
- Page 40 and 41:
Kuivõrd reisiti hobuste ja vankrit
- Page 42 and 43:
poolel elas Uus-Pärnus mitu orduk
- Page 44 and 45:
tulekahjude tõttu linn kolm korda
- Page 46 and 47:
tema parajasti aktuaalsest asukohas
- Page 48 and 49:
lihavõteteks kuni 15 marka, lihuni
- Page 50 and 51:
ordulised suundumused. Järva foogt
- Page 52 and 53:
pärijate vahel. 419 Komtuur aitas
- Page 54 and 55:
peigmehe, Jurgen Wulffiga, nii Pär
- Page 56:
Kroonik Johann Renneri kaardi järg
- Page 59 and 60:
1530.-40. aastatel oli tegelikult K
- Page 61 and 62:
Tähelepanu väärib, miks õieti p
- Page 63 and 64:
linnaga tegelikult palju vahetumad
- Page 65 and 66:
Seoses mõisamajanduse arenguga ord
- Page 67 and 68:
2.6. RELIGIOOSNE ELUEttekujutus ord
- Page 69 and 70:
jutlustaja (undutzsche predicante)
- Page 71 and 72:
näeks meelsasti vana bürgermeistr
- Page 73 and 74:
Bürgermeistreid on Uus-Pärnust 16
- Page 75 and 76:
1541. aastal sai Uus-Pärnu rae lii
- Page 77 and 78:
kui ordulinnas kandvamat rolli linn
- Page 79 and 80:
Ajavahemikus 1518-1562 kuulus Uus-P
- Page 81 and 82:
3.2.2. RaeistungidKui tihti kogunes
- Page 83 and 84:
kronoloogilises järjekorras, ilma
- Page 85 and 86:
teine asi konkreetselt maksis. Raek
- Page 87 and 88:
Kuulide valamiseks oli aasta varem
- Page 89 and 90:
määrata, kuulus ka pool kalakümn
- Page 91 and 92:
sest privileegid annetati “Embeck
- Page 93 and 94:
kuuluvaid kuritegusid. Ainult komtu
- Page 95 and 96:
mängimine (dobbelspil und ein spil
- Page 97 and 98:
müürsepp Andreas Blocki kaasuse k
- Page 99 and 100:
puhangu. 833 Rajati suuri hospidale
- Page 101 and 102:
kahjuks. 850 Ilmselt tähendas see
- Page 103 and 104:
1546. aastal alustas Uus-Pärnu raa
- Page 105 and 106:
kui mingil perioodil tõusis ekspor
- Page 107 and 108:
130 marka, aastase intressiga 12 ma
- Page 109 and 110:
Lisaks kursi kirjeldusele on ta joo
- Page 111 and 112:
varandus, jääb teadmata. Väärib
- Page 113 and 114:
märkimisväärset rolli. 975 Ühel
- Page 115 and 116:
lina. 1000 Paratamatult tekib küsi
- Page 117 and 118:
Tabel 3. Uus-Pärnu tähtsamad impo
- Page 119 and 120:
Vock. Kaupmeeste kompanii oldermann
- Page 121 and 122: puhastusest. Küll aga väärib tä
- Page 123 and 124: kaalukalt vahas sisse nõutud kui U
- Page 125 and 126: jalgset potti ehk graapenit (½ dos
- Page 127 and 128: sotsiaalset prestiiži. 1114 Külli
- Page 129 and 130: 4.5.1.4.2. Kool ja haridusKaupmehek
- Page 131 and 132: 4.6. KOKKUVÕTEUus-Pärnu suurkaupm
- Page 133 and 134: eraldi naela-, noa-, mõõga- või
- Page 135 and 136: friise, toolide ja pinkide seljatug
- Page 137 and 138: kuid vaevalt oli õlle tootmine ja
- Page 139 and 140: Liivimaa ordumeistri 1431. aastal v
- Page 141 and 142: Kirjalike allikate põhjal esines 1
- Page 143 and 144: sellel elutsevatele ametimeestele.
- Page 145 and 146: kui raad lupja n-ö välja andis, o
- Page 147 and 148: 5.3. KONTAKTID TEISTE LINNADE JA PI
- Page 149 and 150: Uus-Pärnu raad andis tema käsutus
- Page 151 and 152: 5.4. VARANDUSLIK SEIS5.4.1. Käsit
- Page 153 and 154: .4.2. SissetulekudUus-Pärnu käsit
- Page 155 and 156: noaga kallale. 1384 On tõenäoline
- Page 157 and 158: klaassepp. Võib-olla oli Heinrich
- Page 159 and 160: pidada niisugust abiellumisstrateeg
- Page 161 and 162: keskaja ühiskonnast, perekonnast j
- Page 163 and 164: majandusliku kindlustatuse saavutam
- Page 165 and 166: päevadeks. 1478 Just nii on fiksee
- Page 167 and 168: teistest paremini dokumenteeritud n
- Page 169 and 170: vendade Loyseneride swager, 1514 mi
- Page 171: 6.2.2. Laste arv, pere suurusVäide
- Page 175 and 176: venna, Uus-Pärnu bürgermeistri Ni
- Page 177 and 178: katoliku ajal suhteline tolerants v
- Page 179 and 180: Engell Grothkoppi jäetud pärandil
- Page 181 and 182: Uus-Pärnu protokolliraamatust selg
- Page 183 and 184: oli küllaltki jõulise ja jonnaka
- Page 185 and 186: teateid, paraku on need aga ebatäi
- Page 187 and 188: “kirikhärra ja vikaar”. 1680 S
- Page 189 and 190: van Lynthemi mälestused vahetult p
- Page 191 and 192: juurde ka kivist saun. 1736 Linna k
- Page 193 and 194: Hiliskeskajal loeti Euroopa kirikut
- Page 195 and 196: Põhja-Saksa linnades laialt levinu
- Page 197 and 198: 7.1.4. Religioossed gildidUsuelu in
- Page 199 and 200: pühaku hulka, 1830 kuid antud juhu
- Page 201 and 202: skoopiline osa Uus-Pärnus elanud e
- Page 203 and 204: laialt levinud kloostrite vastane h
- Page 205 and 206: vaimulike arvu piirata - kirikhärr
- Page 207 and 208: Pildirüüste kui rituaalne vägiva
- Page 209 and 210: 7.3. EVANGEELIUMIÕPETUSE KINDLUSTU
- Page 211 and 212: kiriku parajasti aktuaalseid proble
- Page 213 and 214: torni vaheline ala, samuti õhku le
- Page 215 and 216: ning Johann Lohmülleri sõnul kait
- Page 217 and 218: Õigupoolest pole Liivimaa sõjale
- Page 219 and 220: 7.3.4.2. Liivimaa sõja eelõhtuVah
- Page 221 and 222: allikaliikide omaga loob veelgi uus
- Page 223 and 224:
kuulunud mitmesuguste ametnike näo
- Page 225 and 226:
olid Uus-Pärnu eliidile arvatavast
- Page 227 and 228:
The present study is about Uus-Pär
- Page 229 and 230:
there and others who just purchased
- Page 231 and 232:
of getting a position in the town c
- Page 233 and 234:
probably familiar fields for the Uu
- Page 235 and 236:
LISADLISA 1. Uus-Pärnu ümbruse ka
- Page 237 and 238:
LISA 3. Uus-Pärnu raeametid 1500-1
- Page 239 and 240:
Berndt Hessels 00 N. N. (Hinrich Gr
- Page 241 and 242:
LISA 5. Vääringu-, mõõdu- ja ka
- Page 243 and 244:
PUBLITSEERITUD ALLIKADAKTEN und Rez
- Page 245 and 246:
CLARK, P. 2003. Improvement, Policy
- Page 247 and 248:
KALA, T. 2002. Vaimulike elatusviis
- Page 249 and 250:
LÖWIS OF MENAR, K. von. 1897. Ausg
- Page 251 and 252:
RUSSWURM, C. F. W. 1880. Nachrichte
- Page 253 and 254:
KÄSIRAAMATUDARBUSOW, L. (sen). 191
- Page 255 and 256:
CURRICULUM VITAEName: Inna Jürjo (
- Page 257:
19. REILI ARGUS. Eesti keele muutem