Download (4Mb) - E-Ait

teistest paremini dokumenteeritud ning nende “strateegiad” kõige enam nähtaval. Lesknaisekuulumine raeperekonda oli kahtlemata lisaväärtus, sageli sillutas see mehele teed linnavalitsusse.Seda hästi läbi proovitud rada käis Diderich Muntz, kes võttis naiseks raehärraJohann Schutte lese, samuti Luder Klanth ning Berndt Hessels, kes abiellusid vastavalt raehärraTonnies van Laeri ja raehärra Hinrich Gruetheri lesega. 1498 Johann Follen naitus bürgermeisterJohann van Lynthemi tütre ja raehärra Berndt Hesselsi (†1563) lesega, kel oli sellekshetkeks u 18–20 aastat abielu seljataga, 1499 aga asi tasus end ära, sest juba 1569. a valitiFollen raehärraks. 1500 Millalgi üsna kõrges vanuses võttis Follen naiseks Eddo Hastferi, kesoli Johan Kandla õde. 1501 Ilmselt oli tegu noore naisega, igatahes abiellus Eddo veel kord, raehärraJohann Madtfeldtiga (raeliige alates 1572).Hea positsiooni linnakogukonnas omandas ka raehärra tütrega abielludes. BürgermeisterJohann van Lynthemi kolmest väimehest said Uus-Pärnu raehärrad. Neist võimalik, et vanim,Margareta, oli kaasaks koguni kahele raehärrale: Berndt Hesselsile (raes 1546–1566) jaJohann Follenile (raes 1569–1597); Gertrudi abikaasa Heise Vegesack oli raes 1562–1572;tütar, kelle nimi pole teada, abiellus Claus Zintega, kes valiti raadi samuti 1562. aastal.Neljanda tütre Elisabethi mees oli ordu asekantsler Johann Vischer. 1502 Raehärra JohannSchutte neljast tütrest kolme abikaasad olid raehärrad: Joachim Klemroggen, Luder Klanth,Goswin Suselbecke. Diderich Muntzi kahest tütrest ühe, Dorothea, mees Gerdt Bachmann oliraehärra 1569–1572; teist korda abiellus naine 1572. a raadi valitud Warner Bartschereriga,kes sai 1583. a bürgermeistriks.Raehärra lese või tütrega naitumine ei tähendanud mehele siiski automaatselt kohta raepingis.Brigitte Dykenbarch, kes oli raehärra Melcher Bomgardeni (†1537) lesk, abiellus aadlisoostOtto Brackeliga, kellest ei saanud Uus-Pärnu raehärrat. Raehärra Melcher Bomgardeni tütardeaadlipäritolu abikaasadest ei saanud kummastki samuti raehärrat: Katharina abiellusChristoffer von Freibergiga ja Kerstin (Christina) Hans van Drochterseniga. Raehärra AsmusGlinthi lese Doratie Kleuersiga naitunud Euert Kalsz ei kuulunud samuti raadi.Raske on hinnata, kui tuntavalt või kas üldse mõjutas abiellumisstrateegiat see, kui oldi jubasündinud Uus-Pärnu raeperekonda. Igatahes ei päästnud see noori naisi (vanadest) leskmeestest,sest isegi sel juhul peeti lesestunud raehärrasid oma tütardele just parimaks partiiks. BürgermeisterLynthemi tütar Margareta naitus leseks jäänud raehärra Berndt Hesselsiga, raehärraJohann Schutte tütar aga raehärra Luder Klanthiga. 1503 Ka raehärrade pojad naisid jõukaid lesknaisi.Lynthemi poeg Hinrich abiellus Hans Holthuseni lese Gretken Kallenberchiga; raehärraLammert Kallenberchi poeg Hinrich abiellus Hinrick Rickmanni lesega. 1504 Neil noormeestelpolnud vaja naida leske, et pääseda linna ülemkihti, neil olid kandvamad küllap teised, tõenäoliseltmajanduslikud kaalutlused. Jõukad lesknaised olid seega peaaegu alati atraktiivsed endelus mitte sisse seadnud noorte meeste jaoks. Veel nähtub, et tolle aja inimestele ei olnud omaealisepartneri leidmine abikaasa valikul kuigi tähtis.Mõistagi polnud see absoluutne norm või reegel, et igas abielus oli üks kaasadest lesk. Esineska n-ö noorte inimeste abielu. Peter Helwich naitus raehärra Nicolaus Bergeri tütrega, NicolausBarenfeldt abiellus kaupmeeste gildi vanema õetütrega, Hinrich II Kallenberch Hinrich1498149915001501150215031504PA, lk 210, nr 126, lk 181, nr 69, lk 206–207, nr 120.PA, lk 251–252, nr 220.PA, lk 134.Laakmann, Geschichte der Stadt Pernau, lk 200.Laakmann, Geschichte der Stadt Pernau, lk 122.PA, lk 251–252, nr 220, lk 210, nr 126.PA, lk 241, nr 194, lk 169, nr 43.167