Download (4Mb) - E-Ait

linna kaubanduselust ja käsitööaladest. Uus-Pärnus elanud teiste seisuste ja sotsiaalsete kihtideesindajaid (aadlikke, palgatöölisi jt) ei ole vaadeldud omaette peatükis, vaid olemasolevateraames. Edasi leiavad uurimuses käsitlemist perekond, abielusuhted ja naiste osa Uus-Pärnu linnakogukonnas. Väitekirja lõpetavas peatükis on vaatluse all kiriklikud olud ja usuelu16. sajandi esimesel poolel ning reformatsioonisündmused ja evangeeliumiusu kirikuülesehitamine Uus-Pärnus.HISTORIOGRAAFIAEesti ala linnade vanema ajaloo uurimineLinna, ükskõik kas suurt või väikest, tuleb Eesti keskaja ajaloos igal juhul pidada oluliseksfaktoriks. Keskaja Liivimaa majanduslikus, kultuurilises, poliitilises ja sotsiaalses arengus olilinnal täita tähtis roll. Ometi on eesti ajaloolased varasemal ajal nagu pisut põlanud linnavaatlemist, keskaja linna suhtuti kui võõrkultuuri kantsi, võõrnähtusesse, millel maa põlisrahva,s.o talupoegade ajalooga palju pistmist polnud. 17 Linnas toimus eestlaste ümberrahvastumine jaseepärast oli eriti rahvuslikust vaimust kantud ajalooteaduse suhtumine temasse negatiivne.Nii pole imestada, et Eesti ala linn on olnud Saksa Ordu Liivimaa haru ning Saare-Lääne jaTartu piiskopi valitsemisajal rohkem baltisaksa kui eesti ajaloolaste uurimisobjekt. Kõigekaalukamad tööd valmisid keskaja Tallinna ajaloost, siinkohal tasub mainida kas või Eugenvon Nottbecki ja Wilhelm Neumanni ühisteost. 18 Paradoksaalsel moel on mitte-eestlastestajaloouurijate teene “eestlase avastamine” Eesti keskaja linnas. Teerajajaks oli selles kahtlemataPaul Johansen. 19 Uut taset linnaajaloo uurimisel Eestis tähistavad 1930. aastad, kui ilmusidRudolf Kenkmaa kirjutatud peatükid “Eesti ajaloos”, 20 Arnold Süvalepa Narva linna ajalugu, 21Aleksander Marguse tähelepanuväärne artikkel sotsiaalsetest suhetest Tallinnas 16. sajandiesimesel poolel, 22 mainida tuleb veel Hendrik Sepa koostatud linnaajalugu puudutavat peatükki“Eesti majandusajaloos”. 23 1920.–1940. aastatesse jäävad tänaseni kaalu omavad ning mitmelpuhul jätkuvalt tasemelt ületamatud uurimused Eesti linnaajaloost. 24 R. Kenkmaalt, samuti1718192021222324Vrd Eesti rahva ajalugu. I kd. Toim Juhan Libe, August Oinas jt. Tartu 1932, lk 515–516, 525 jj.Eugen v. Nottbeck, Wilhelm Neumann. Geschichte und Kunstdenkmäler der Stadt Reval. Reval 1904.Keskaja Tallinna ajaloo üksikküsimustele pühendatud baltisaksa ajaloolaste artikleid ja uurimusi ei jõuasiinkohal kokku arvama ning üles lugema hakata.Vt Paul Johansen. Eestlane Tallinna Linnaarhiivi allikate kajastuses. — Ajalooline Ajakiri, 1934, 4, lk 180–188; Paul Johansen. Deutsch und Undeutsch im mittelalterlichen Reval. — Deutsches Archiv für Landes- undVolksforschung, Bd. III, Heft 1, 1939, lk 41–59. (Ilmunud ka eestikeelses tõlkes. Sakslane ja mittesakslanekeskaegses Tallinnas. — Kaugete aegade sära. Koost Jüri Kivimäe. Tartu 2005, lk 161–174). PaulJohansenist aastaid varem avaldas Leonid Arbusow noorem sisuka artikli Läti elanikkonnast keskaja Riias, vtLeonid Arbusow. Studien zur Geschichte der lettischen Bevölkerung Rigas im Mittelalter und 16. Jahrhundert.— Acta Universitatis Latviensis, 1921, I, lk 76–97.Eesti ajalugu. II kd. Toim Hans Kruus. Tartu 1937, lk 83–120, 275–325.Arnold Süvalep. Narva ajalugu. I kd. Taani ja orduaeg. Narva 1936.Aleksander Margus. Rahvus- ja sotsiaalvahekordade teravnemine Tallinnas XVI sajandi esimeselpoolel. — Vana Tallinn IV. Tallinn 1939, lk 83–104.Hendrik Sepp. Kaubandus ja linnad keskajal. — Eesti majandusajalugu. I kd. Koost Evald Blumfeldt.Tartu 1937, lk 109–153.Tartu. Tartu linnauurimise toimkonna korraldatud ja toimetatud. Tartu 1927. Selle Tartu ajaloo näol ontegemist tähelepanuväärse saavutusega – on püütud linna ajalugu kompleksselt käsitleda, kõige suuremtähelepanu aga on asustusajalool. Sellist käsitlust koostati ka Tallinna kohta, paraku see käsikiri hävis. Nendelaastatel ilmus Arnold Süvalepa “Narva ajalugu”. Siia ritta võib lugeda ka üldkäsitluste raames ilmunud12