Download (4Mb) - E-Ait

Liivimaa sõja päevil linnas kinni Riia alamkirjutaja Martinus Hohenfeldti ja sundisid tedaväevõimuga raekirjutaja kohuseid täitma. 618 16. sajandi keskpaigani tegelesid Uus-Pärnuskirjatööga, s.t täitsid raeraamatuid, pidasid kirjavahetust jms, raehärrad, peamiselt bürgermeistridisiklikult. See erineb oluliselt selleks ajaks suurtes linnades kujunenud praktikast.Tallinnas oli raekirjutaja palgal alates 14. sajandi algusest. 619 Vähemasti Arnold Süvalepaväitel oli Narvas raesekretär ametis juba aastal 1445. 620Ajavahemikul 1519–1562 toimus Uus-Pärnus 11 korda raevalimisi, sealhulgas kahelkorral (1523, 1543) toimusid eraldi ainult bürgermeistri valimised, 1550. a ja 1562. avaliti uued raeliikmed ja bürgermeister koos. Keskmiselt iga 4 aasta tagant tuli linnasnimetada uusi raeliikmeid. Kõige kauem püsis oma ametis 1529. aastal valitud koosseis,aastani 1541, s.o 12 aastat. Raeametite ümberjagamine ei olnud alati ja otseses seoses uuteliikmete valimisega. Ameteid jagati raes ümber palju tihedamini ning nii mõnigi raehärrajätkas ka pärast uute liikmete lisandumist vanas ametis.3.1.3. RaeliikmedJärjepidevad andmed Uus-Pärnu raeliikmetest pärinevad alates aastast 1518, sealt peale onvõimalik linnavalitsuse koosseisu lähemalt analüüsida. Uus-Pärnus, nagu teisteski Liivimaalinnades, istusid raepingis kaupmehed ja linna suured kinnisvaraomanikud. Uus-Pärnus eikujunenud linnapatritsiaati – ei olnud suuri perekondi, kust oleks järjepidevalt võrsunud raeliikmeid.Enamik raehärrasid oli sisserändajad, seega esimese põlve pärnakad. Ajavahemikul1518–1562 oli raes teadaolevalt neli Uus-Pärnust pärit liiget (Melcher Bomgarden, HinrichKallenberch, Hinrich van Lynthem, Heinrich Kallenberch). Heinrich Laakmanni tehtuduurimuse järgi oli aastatel 1519–1575 Uus-Pärnu raes 42 liiget, kes kuulusid 37 perekonda. 621Ainult kaks perekonda – Kallenberchid (Lammert, Hinrich, Heinrich II, Hans) ja Lynthemid(Johann, Hinrich, Cort) – olid rohkem kui korra raes esindatud. Samas vaid 14 raehärrat eiolnud teistega suguluses või perekondlikes sidemetes. Raetool saadi tavaliselt abiellumisekaudu. Omavahel perekondlikes sidemetes olnud Lynthemitel, Kallenberchidel ja Schuttedel olikokku 20 perekonnaliiget, kes kuulusid raadi: pojad, väimehed, kälimehed jne. Tähelepanuväärneja 16. sajandi esimesel poolel Liivimaa suurtes linnades mitteesinev nähtus oli aadlipäritoluraehärrad. Uus-Pärnu raadi kuulus nii kohalike nimekate vasalliperekondade (ConradtVitingkhoff, Euert Ducker, Jurgen Bremen) kui ka Vestfaalist pärit aadlisuguvõsade (Diderichvan Ermen, Steffen van Aschenberg) esindajaid. 622 Liivimaa sõja ajal toimunud järjest suuremahulga kinnisvarade omandamisega said aadlipäritolu isikud ka järjest suurema osaluse linnavalitsemises.Uus-Pärnu raehärradest olid Berndt Hessels ja Heise Vegesack mõlemad ilmseltTallinnast pärit. Tihedad sidemed Tallinnaga olid Asmus (Aßmus) Glinthil (Glynth), kuid see eianna alust väita, et ta oli seal sündinud. Johann van Acken pärines nähtavasti Riiast. Liivimaaloli sündinud ka Wolmer Rauen, kelle isale Johann Rauenile läänistas ordumeister 1513. a üheadramaa Karksi foogtkonnas. 623 Vähemalt poolte vaadeldaval ajavahemikul ametis olnud raehärradepuhul jääb nende geograafiline päritolu siiski teadmata.618619620621622623Laakmann, Die Pernauer Ratslinie, lk 140.Tapio Salminen. Bücher, Konzepte und Briefe: Schriftlichkeit in der Kommunikation des Revaler Ratesvon Stadtschreiber Hermannus bis Joachim Muter (1375–1456). — Die Stadt im europäischen Nordosten.Helsinki, Lübeck 2001, lk 155.Süvalep, Narva ajalugu, lk 264; UB XI, lk 209, nr 243: Baltazar des vogedes scriver tor Narwe. Tõsi küll,ordufoogti kirjutaja täitis linnasekretäri kohuseid ainult n-ö poole kohaga.Laakmann, Die Pernauer Ratslinie, lk 135.Laakmann, Die Pernauer Ratslinie, lk 136.Laakmann, Die Pernauer Ratslinie, lk 122.74