Download (4Mb) - E-Ait

Rickmanni tütre Magdalenaga jne. 1505 Umbkaudsete arvestuste järgi oli tegu kui mitte justeakaaslastega, siis vähemalt olid vanusevahed väikesed.Uus-Pärnu ülemkihti, eriti raeperekonda kuulunud naised ja mehed, olid enamasti rohkem kuiainult ühe korra elu jooksul abielus. Samas läks ainult mõni üksik naine kolm korda mehele. Niioli Gretken Kallenberch (†1557) abielus Hans Holthuseni, Hinrich van Lynthemi ja TonniesWrangeliga. 1506 Meeste kohta pole samasugust näidet tuua. Ühtlasi ei ole 16. sajandi esimesestpoolest Uus-Pärnust teada ühtki juhtumit, kus abielu oleks lõppenud teisiti kui ühe abikaasasurmaga. Reformatsiooniga loodud abielulahutuse võimaluse kasutamisest pole Uus-Pärnustvaadeldaval ajal mingeid teateid.6.1.4. Seisustevahelised abieludSeisustevahelistest abieludest võib Uus-Pärnust tuua mitu näidet. Raehärra Peter Helwichitütre abiellumine kohaliku lihuniku poja Jacob Loyseneriga oli üks selline. 1507 Raske isegiarvata, miks soostus üks raehärra niisuguse abieluga, lihunikke ei loetud linnas sugugi kõigeväärikamate või auväärsemate ametite hulka. Kõigi märkide järgi oli tegu noorte inimesteabieluga. Helwichid ja Loysenerid elasid lähestikku, olid praktiliselt naabrid, nii on võimalik,et koos üles kasvanud noorte puhul ei olnud mängus niivõrd ratsionaalsed, majanduslikudvms kaalutlused, vaid pigem romantilised tunded. Jacobist sai hiljem, tõsi küll, vaidüürikeseks ajaks (1566–1567) “anomaalne nähtus” – käsitöölise perest põlvnev raehärra.Käsitöölistest olid üldiselt vaid kullassepad piisavalt väärikad ja head abielluma raeperekonnastvõi isegi vasallisuguvõsast pärit naistega. Raehärra Tonnies van Laeri tütarabiellus Riia kullassepaga. Uus-Pärnu kullassepp Cordt Molringk nais vasallisuguvõsassekuulunud May van Sackeni. 1508 Heinrich Laakmanni järgi on ka Kerstine Rickmanni jaSteffen van Aschenberchi puhul tegu abieluga kullassepa- ja vasallisuguvõsa esindajavahel. 1509 Samas ei ole selge, millele toetub tema kindel veendumus, et Rickmanni isa olikullassepp. Tähelepanu väärib ka klaassepp Johann van Ackeni abielu bürgermeister Johannvan Lynthemi naiseõega. 1510Tsunftikorra ja ametihierarhia väljakujunemisega keskaja Euroopa linnas kujunes tava või peaaegusundus, et käsitöömeistri lesk või tütar abiellus n-ö ameti sees, nt mõne meistriks püüdlevaselliga. 1511 Linnaraamatute põhjal polnud Uus-Pärnu käsitööliste hulgas selline praktika üldine,veel vähem kindel reegel. Vähemalt sama palju, kui oli abielusid n-ö ameti sees, oli neid, misseda ei olnud. Habemeajaja Cosmas Bantzkow võttis naiseks habemeajaja Claus Westualli lese;pagar Hermann Timan abiellus pagar Jorgeni lesega; kullassepa Johann Scharbow’ tütar Gertkeabiellus noore kullassepa Joachim Gorisega. 1512 Samas läks tornikiivripanija (toernsperer)Pawel Gosenichi lesk paari kraamipoodnik Peteriga; rätsep (schroder) Peter naitus pagar(becker) Thomase lesega; lihunik (slachter) Peteri lesk läks mehele köösner (kortzener)Mattisele; pagar Herman Timan andis oma tütre pottsepp (potter) Andres Smethile; kaubasellHans Stockfisch aga võttis naiseks sepa Peter Koningki tütre. 1513 Kullassepp Fabian Mediger oli150515061507150815091510151115121513PA, lk 178, nr 61, lk 178, nr 63, lk 236, nr 184.PA, lk 241, nr 194.PA, lk 228–229, nr 167.PA, lk 248, nr 213.Laakmann, Geschichte der Stadt Pernau, lk 201.PA, lk 185, nr 77.Vrd Rogge, Zwischen Moral und Handelsgeist, lk 37, 197.PA, lk 225, nr 158, lk 328–329, nr 69, lk 166, nr 36.PA, lk 204, nr 111, lk 218–219, nr 143, lk 331, nr 80, lk 222, nr 152, lk 249–250, nr 215.168