Download (4Mb) - E-Ait

ioonilise Preisi orientatsiooni. 559 Muidugi võib olla, et tegu oli lihtsalt ordusisese ümberkorraldusega,näiteks seoses Plettenbergi plaaniga viia oma residents üle Riiast Viljandisse. 560Sel juhul ei pruukinud Melcheri isik üldse asjasse puutuda. Samas tema selget poolehoiduevangeeliumiõpetusele ei saa eitada. Melcher van Galen oli enamasti juures, kui Uus-Pärnu raadvõttis uue õpetuse vaimus vastu usu- või kirikuelu puudutavaid otsuseid. Toetusestevangeeliumiusule räägib ka tema enne surma rajatud sihtkapital Nikolai kirikusse. Huvipakkuvon ka asjaolu, et kui katoliiklusele truuks jäänud ordumeister Plettenberg Melcheriametist “tagandas”, siis Hermann von Brüggenei, kes oli vaid väliselt vana õpetuse toetaja,jagas Melcherile, tema pojale ja naisele lääne ning pidas ka muidu nende head käekäikusilmas. Uus-Pärnus oli Melcher van Galen vaieldamatu autoriteet. Arvestades tema linnaleantud ulatuslikke protsendita laene, pidi Galeni varandus olema märkimisväärne. Teadaolevaltjäi talle pärast “tagandamist” läänistatuna vististi juba 1534. aastast Saapaküla 6 taluperega,hiljemalt 1545. a lisandus sellele veel maavaldus Karksi piirkonnas. 561Uus-Pärnu kodanikkonna eliidiga oli tihedalt seotud Liivimaa ordu asekantsler JohannVischer, kes abiellus bürgermeister Johann van Lynthemi tütre Elisabethiga. 562 Orduvasall oliaastail 1536–1550 Uus-Pärnus kinnisvara omanud Marcus Hane, kellele ordumeisterläänistas 1544. a Surju küla. 563Märkimisväärne arv orduga lähedalt seotud isikuid kuulus 16. sajandi esimesel poolel Uus-Pärnurae koosseisu. Raehärradest orduvasallid olid Michel Schulte (sai raehärraks enne 1517. aastat)ja Berndt Stolterkamp (raeametis 1519–1536). 1514. aastal läänistas ordumeister Stolterkampileväikese maavalduse. 564 Lääni eelmine omanik oli raehärra Michel Schulte. Ordugaheades suhetes oli ka 1519. a raehärraks ja 1523. a bürgermeistriks valitud Johann vanLynthem, kuid tema tegutsemist orduametis ei ole allikaliselt võimalik tuvastada. Küll agaläänistas ordumeister talle maja linnas, samuti mitu maavaldust. 565 Tähelepanu väärib, et kabürgermeister Lynthemi poeg Aleff leidis tee orduametisse. 1560. aastal oli ta viimase ordumeistriGotthard Kettleri teener, kellele Kettler andis läänivalduse Kuramaal. 566 Ordumeistriendine sekretär Nicolaus Barenfeldt valiti Uus-Pärnu raadi 1541. ja 1543. a bürgermeistriks. Taoli teadaolevalt esimene ülikooliharidusega jurist Uus-Pärnu raes. Tõenäoliselt Tallinna bürgermeistripojal, Heise Vegesackil, oli samuti kõrgem haridus, ta oli õppinud Rostocki ülikoolis.1558. aastal oli ta ametis ordu kirjutajana. Uus-Pärnusse asus ta elama ilmselt pärast abiellumistbürgermeister Johann van Lynthemi tütre Gertrudiga. 1562. aastal valiti Heise Vegesack raadining 1566. aastal bürgermeistriks. Ta oli ka orduvasall, ordumeistrid läänistasid talle mitu maavaldust.567 1569. aastal valiti Uus-Pärnu raadi veel üks endine orduametnik Reinhold Aderkas(1554 landknecht). 568559560561562563564565566567568Kreem, Der Deutsche Orden und die Reformation in Livland, lk 54–55. Juhan Kreem toob välja veelteisigi orduhärrasid ja -vasalle, keda samuti nende toetuse pärast evangeeliumiõpetusele represseeriti.Näiteks Wilhelm von der Balen, Windau komtuur või Dietrich Butler, orduvasall Bauska piirkonnast.Herzog Albrecht von Preußen und Livland (1534–1540). Veröffentlichungen aus der Archivenpreussischer Kulturbesitz. Bd. 49. Bearb. von Stefan Hartmann. Köln, Weimar, Wien 1999, lk 19, nr 599.Stackelberg, Der Landbesitz im Kreise Pernau, lk 162.Laakmann, Geschichte der Stadt Pernau, lk 122.Stackelberg, Der Landbesitz im Kreise Pernau, lk 173.Stackelberg, Der Landbesitz im Kreise Pernau, lk 208–209.Laakmann, Die Pernauer Ratslinie, lk 118–119.Laakmann, Geschichte der Stadt Pernau, lk 122.; DSHI 100, nr 29.Stackelberg, Der Landbesitz im Kreise Pernau, lk 163.Laakmann, Geschichte der Stadt Pernau, lk 198.66