Download (4Mb) - E-Ait

5.3. KONTAKTID TEISTE LINNADE JA PIIRKONDADEGA5.3.1. Käsitööliste päritoluUus-Pärnu käsitööliste päritolu kohta on andmeid napilt. Tähtsamad ja tulutoovamad ametidolid, nagu Liivimaal üldiselt tavaks, hõivanud saksa päritolu meistrid. Kuid viimaste puhulpole sageli teada, kes neist olid sündinud Liivimaal, kes rännanud sisse Saksa aladelt võimujalt Euroopast. Sisserändajate osakaal Uus-Pärnu käsitööliste hulgas pidi olema suhteliseltsuur, sest küllaltki harva jätkasid kohalike käsitööliste pojad samas ametis või jäid Uus-Pärnusse elama. Tornikiivripanija poeg Pawel müüs oma isa jäetud päranduse mahapoolvennale-õdedele ning kõigi eelduste järgi lahkus linnast. 1308 Rätsep Hinrick Gudewilipoeg Jesper asus elama Preisimaale Belgardi (Belgarden). 1309 Sepp Peter Koningki poegMelchior ei näi isa jälgedes käinud olevat, vähemalt müüs tema ema isa surma järel 100 margaeest raele maha sepikoja sisseseade (gantze smede tuch). 1310 Millel põhineb HeinrichLaakmanni veendumus, et Hinrick Rickmanni isa oli samuti kullassepp, 1311 on selgusetu.Niisamuti on küsimärgi all, kas Hinrick asus pärast õpiaastaid Tallinnas ametisse omasünnilinna. Kohaliku lukksepa poeg kullassepp Thomas Gude oli üks väheseid käsitöölisi, kesjäi ametisse sünnilinna. 1312 Just seepärast oli Uus-Pärnus vajalik pidev käsitöömeistritejuurdevool väljastpoolt. Linnavalitsuse eelistus kuulus mõistagi saksa soost meistritele.Arvatavasti saabusid paljud käsitöölised Uus-Pärnusse nagu teistesse Liivimaa linnadesseVestfaalist ja Alam-Saksimaalt, kuigi kirjalikud allikad sedasorti informatsiooni eriti eisisalda. Erandlikult on tornikiivripanija meister Pawel Gosenichi kohta ühes linnaraamatusissekandes märgitud, et ta oli pärit Campenist (Alam-Saksimaalt). 1313 Klaassepast raehärraJohann van Acken oli tõenäoliselt tulnud Riiast. 1314 Pottsepp Jost van Collenni puhul võibtema nime järgi otsustades kõne alla tulla pärinemine Kölnist. Tallinnas tegutses mituSkandinaavia päritolu puunikerdajat. 1315 Uus-Pärnu puhul ei ole nende meistrite päritolustmidagi konkreetset teada, aga nimede Euwoldt (Enwoldt) ja Andreas järgi otsustades pole eivälistatud ega kinnitatud nende võimalik Skandinaavia päritolu. Samuti viitab kangru nimiHollandt tema Hollandi päritolule. Nimede järgi on Uus-Pärnu käsitööliste päritolu üldiseltraske määrata, sest nt perekonnanimed olid neist ainult osal (u pooltel).Nagu Liivimaa suurtes linnades, nii olid ka Uus-Pärnus eestlased vähem tulutoovates jaspetsiaalset väljaõpet mittenõudvates ametites: puusepad, voorimehed, kandjad, müürsepad,teenijad jne.; ka pistelseppade hulgas oli eestlasi. Tõenäoliselt olid eestlased pärit Uus-Pärnu lähemast ümbruskonnast. 1543. aastal oli pärusraamatu järgi Uus-Pärnus tegev jamajaomanik eestlasest müürsepp-meister Andreas Block. 1316 Päritolult oli ta talupoeg, kesalles 1546. a ostis end Pornuse 1317 mõisahärra Johann Slippenbecke käest vabaks. 1318 Uus-Pärnusse tuli sisserändajaid ka Läti aladelt. Heinrich Laakmann juhib tähelepanu Lelekaghenimele Nikolai kiriku raamatus. Tema väitel peaks olema tegu läti nimega, mis tõlkes13081309131013111312131313141315131613171318PA, lk 204, nr 111.PA, lk 238, nr 189.PA, lk 157, nr 8.Laakmann, Geschichte der Stadt Pernau, lk 74, 201.PA, lk 333, nr 90.PA, lk 189, nr 84.Laakmann, Geschichte der Stadt Pernau, lk 201–202.Kaplinski, Tallinn – meistrite linn, lk 87. Vt ka Rasmus Kangropool. Tallinna maalijad ja puunikerdajad1530–ca 1640. Kataloog. — Kunstiteaduslikke uurimusi, nr 7. Tallinn 1994, lk 116.PA, lk 331, nr 79.Viljandi lähedal.PA, lk 205, nr 115.147