Download (4Mb) - E-Ait

poolel elas Uus-Pärnus mitu ordukäsknikku ja nende perekonda. Tegu oli vaimuliku rüütliorduliikmetega, kes tegelikult pidanuks elama tsölibaadis. Arvestades ordukäsknike sotsiaalsetpositsiooni, oli nii nende kui ka nende perede puhul vaieldamatult tegu Uus-Pärnu eliidiga.1.2.3. Rahvuslik päritoluUus-Pärnu elanikkonna rahvuslik koosseis ei erinenud põhimõtteliselt Liivimaa suurte linnadeomast: ülemkihi moodustasid saksa soost kaupmehed-käsitöölised, lihttöölised ja vaesed käsitöölisedaga olid mittesakslased resp. eestlased ja lätlased. 329 Selle poolest erines Uus-Pärnulinnaõiguseta väikelinnadest, mille elanikud olid väikekaubitsejad, kõrtsipidajad, käsitöölised võinn põllubürgerid. 330 Tallinnas ja Tartus ületas eestlaste arv sakslaste ja teistest rahvustest linnaelanikekoguarvu, kuid väikelinnade puhul see reegel alati ei kehtinud. Uus-Pärnus oli HeinrichLaakmanni arvestuste järgi u 730 sakslast ja 380 mittesakslast, Vana-Pärnus aga u 200 sakslast ja100 mittesakslast. 331 Laakmanni seisukoht on mõistagi pelgalt oletuslik, sest konkreetseidandmeid, millele tugineda, lihtsalt pole. Narvas oli linnarae teateil 1530. aastast kõrvuti 30 saksasoost kodanikuga 120 mittesakslast, 332 jutt on muidugi perekonnapeadest. Mittesakslaste ülekaaluNarvas kinnitavad ka teised teated: 1501. aastal kaebas raad, et kui vasallidele antaks väljalinna pagenud talupojad, jääks linn rahvast tühjaks. 333 Liivimaa suurtes linnades elas koossuhteliselt paljude rahvuste esindajad, s.t linnakogukond oli multinatsionaalne. Tallinnas elaseestlaste kõrval ka soomlasi, rootslasi, taanlasi ja venelasi. Tartus oli märkimisväärne vene kogukond.Haapsalus elas rootslasi. Üksikute Skandinaaviast pärit linnaelanike olemasolu Uus-Pärnus16. sajandi esimesel poolel on samuti suhteliselt tõenäoline. Nime järgi otsustades võis üheksselliseks olla Henynck Petersen. 334 Venelastest linnaelanike olemasolu Uus-Pärnus enne Liivimaasõda on siiski ebatõenäoline.1.2.4. Geograafiline päritoluUus-Pärnu elanikkonna geograafilise päritolu kohta leidub kirjalikes dokumentides paraku ainultüksikuid teateid. Kodanike päritolu kohtadena või ka paikadena, kus elasid nende lähimad sugulased,esinevad: Becken Vestfaalis (Margareta van der Berge), Königsberg Preisimaal (AßmusErnste), Campen (Pawel Gosenich), Köln(?) (Jost van Collen), Lünen 335 (Hinrich Rotert),329330331332333334335Viimasel ajal on eesti ajaloolaste hulgas väljendatud seisukohta, et vastandus sakslane-mittesakslane ei olnudmitte etniline, vaid selles prevaleerisid sotsiaalne ja õiguslik aspekt (vt Anti Selart. Saks ja mittesakskeskaegse Liivimaa linnades. — Sirp, 2006, 17, 3, lk 14). Paraku kõigutab selle väite veenvust jausaldusväärsust tublisti asjaolu, et tõestusel pole tuginetud konkreetselt Liivimaa materjalile, vaid järeldus ontehtud, toetudes vendide olukorrale Ida-Saksamaa linnades. Samal ajal jõuab värskeim, Liivimaa kirjalikeallikate põhjalikul analüüsil rajanev käsitlus antud küsimuses varasemast tuntud järeldusele, nimelt et“mittesakslane” tähistas keskaja Liivimaal eestlasi ja lätlasi (vt Wilhelm Lenz. Undeutsch. Bemerkungen zueinem besonderen Begriff der baltischen Geschichte. — Aus der Geschichte Alt-Livlands. Bernhart Jähnig,Klaus Militzer, Hg. Münster 2004, lk 169–185). Nii ei lase vähemalt senised uurimistulemused etnilistaspekti kuhugi taandada. Selarti seisukohavõtus näib tegu olevat mingi kummalise “lühiühendusega”,kuivõrd küsimus ei seisne selles, et “mittesakslane” olnuks eeskätt sotsiaalne või õiguslik mõiste, vaid selles,et mitte kõik sotsiaalsed vastuolud Liivimaa linnas ei ole taandatavad rahvuslikeks.Johansen, Hansa tähendus Liivimaale, lk 376.Laakmann, Geschichte der Stadt Pernau, lk 64.Süvalep, Narva ajalugu, lk 274.Samal aastal sai lahingus venelastega surma 100 mittesakslast ja kümmekond sakslast, mille peale raadkaebas, et linn olla tühjaks jäänud, vt Süvalep, Narva ajalugu, lk 275.PA, lk 96, nr 132. Nime põhjal otsustades oli skandinaavlasi ka Vana-Pärnus (Larens Norweghen). Uus-Pärnu rae protokolliraamatus 16. sajandi lõpul esineb mitu Uus-Pärnuga seotud Skandinaavia päritolu isikut.Lünen an der Lippe — linn Põhja-Rein-Vestfaalis, Dortmundist põhjas.42