Download (4Mb) - E-Ait

Bartholomeus de lette talupere Raeste külas koos maa ja tüki heinamaaga. 526 1551. aastalläänistas ordumeister noorele Melcherile kahasse bürgermeister Nicolaus Barenfeldtiga tuuleveskilinna ees. Varem oli veski läänistatud (nach eines daruber gegebenen lehenbreve)Melcheri isale, kes selle üles ehitas. 527Margarete van dem Berge positsioon ja materiaalne kindlustatus oli kindlasti parem kuienamikul kodanikuprouadel. 528 Esmalt langes talle osa lugupidamisest, mida näidati linnasüles tema elukaaslase, Melcher van Galeni kui Uus-Pärnu ühe suurima heategija suhtes. Pealeselle tõstis Margareta sotsiaalset prestiiži kindlasti ka see, et ta oli Liivimaa ordu väikevasall.Kinnisvara Uus-Pärnus kasutas naine ise, aga elamiseks läks vaja püsivat sissetulekut ja justseda pakkus läänivaldus. 529 Kuna erinevalt Maasilinna foogtist ei aidanud Melcher naist teiselemehele pannes elama, siis tuli tal naisele ja lapsele kuidagi teistmoodi kindlustada seisusekohaneväärikas äraelamine. On igati tähelepanuväärne, kuidas ordu vahetalitab vana foogtiarmuafäärides: lubab armukesele ordulinnas kinnisvara soetada ning kinnitab tema testamenti,jagab pojale lääne. Pealekauba manitses ordumeister Uus-Pärnu raadi Margareta ja tema pojaeest seisma nagu linnakodanike eest. Testamendis, tõsi küll, ei unusta Margareta ordut tänadatema suhtes üles näidatud vastutulelikkuse eest (wor vor ich dem hochloblichen Orden undseiner achtbar wirde hochlich zu bedancken). 530 Pärast Margareta van dem Berge surma käisMelcher sõna otseses mõttes, naise testament näpus, ordumeistrite Johann van der Recke ja seejärelka Heinrich von Galeni juures palvega see ära kinnitada. Uus-Pärnu linnaraamatusse onkantud kohusetundlikult mõlemad kinnitused (confirmatio testamenti). 531 Milleks see ponnistushea oli, võib vaid oletada, igatahes ajendas foogti selleks väga tõsine ebakindlustunne.Situatsioon oli kahtlemata delikaatne, ilmselt püüdis Melcher kõigi vahenditega kindlustada omapojale ema pärandust. Ei selgu, kes olid noore Melcheri eestkostjad pärast tema vanemate surma.Margareta testamendi koostamisel olid tunnistajateks Karksi kumpan Johan van Scharenberch,bürgermeister Nicolaus Barenfeldt, orduvasall Johann Meydell. 532 Võib-olla jäid nemad kanoore Melcheri eestkostjaiks. Margareta majanduslikust jõukusest loob ettekujutuse tematestament. 3. juuni ja 8. septembri vahel 1550. aastal ilmselt katku surnud Margareta määrasoma Uus-Pärnus asunud märkimisväärse kinnisvara – maja, kõrtsi, küüni, sauna ja mitme aia –pärijaks Beckeni linnas Vestfaalis elanud õe Else, juhul kui tema poeg peaks surema järeltulijateta.533 Linnaraamatute andmeil klaariti õe pärandiasju 1565. aastal. 534 Margaretalekuulunud kinnisvara väärtus hinnati siis 1600 margale.Linnaraamatute põhjal jääb mulje, et Margareta van dem Bergesse suhtuti aupaklikult.Melcher van Galen oli ju Uus-Pärnus autoriteet ja heategija, kui arvestada kas või kõiki neidlaene ja annetusi, mida foogt raele aastate jooksul jagas. Puhas heategevus see siiski ei olnud,vaid n-ö võimumäng, foogti jõu ja mõjuvõimu demonstratsioon. Melcher van Galenil olid526527528529530531532533534Stackelberg, Der Landbesitz im Kreise Pernau, lk 173, 231–232: einenn buren genandt Bartholomeus delette tho Radtz myth synen sons und mith dren ferendel landes. Noch ein stucke hoyschlags...PA, lk 267, nr 257: Ock gunnen und geven wir gemelten olde vogedes soen Melchern van Galen und allenseinen rechten waren erven, so wol als hern Nicolaus Barenfeltund seinen erben, einen iedern den halbentheil van der winthmule vor unser statt Pernow.Vt tema kohta ka II ptk.Vaatamata teooriale läänisuhtest kui erilisest meestevahelisest lepingust eksisteeris 16. sajandil ka nnnaislään, vt Elisabeth Koch. Die Frau im Recht der Frühen Neuzeit. Juristische Lehren undBegründungen. — Frauen in der Geschichte des Rechts von der frühen Neuzeit bis zur Gegenwart. UteGerhard, Hg. München 1997, lk 90–91. Samas Margareta puhul ei läänistanud ordumeister ainult talle,vaid ka tema alaealisele pojale.PA, lk 266–267, nr 257.PA, lk 266–267, nr 257.PA, lk 266–267, nr 257.PA, lk 266, nr 257.PA, lk 268, nr 257.62