Download (4Mb) - E-Ait

kaubavahetus Soome ja Rootsiga olulist rolli. 950 Selles seoses on tähelepanuväärne, et ka Uus-Pärnu kaupmees püüdis 16. sajandi esimesel poolel Rootsiga kaubanduskontakte arendada.4.2. KAUPMEHE IGAPÄEVANE TEGEVUS4.2.1. KrediitKaupmehed vajasid äritegevuseks enamasti alati krediiti ja see sundis neid võlgu tegema.Varasemal ajal oli üks suuremaid võlausaldajaid kirik, aga reformatsioon ja kirikuvaradesekulariseerimine muutis olukorda. Kaupmehed leidsid uued laenuandjad. Nende valik oliilma kirikutagi lai: kohalikud vasallid, orduhärrad, oma linna kaupmehed, teiste linnade kaupmehed,kaupmeeste kompanii, raad. Eriti just ettevõtlike kaupmeeste kinnisvara oli laenudegakoormatud. Laenatud summad näitavad, et Uus-Pärnu kaupmeeste äritegevuse mastaabidpolnud sugugi väikesed. 1549. aastal laenas Uus-Pärnu kodanik Hans van Drochtersen Saare-Lääne piiskopi vennalt Christoffer von Munchhausenilt kinnisvara peale 1000 Riia marka, milleta vastavalt sõlmitud kokkuleppele hiljem tagasi maksis. 951 1544. aastal laenas noor Johann vanLynthem, bürgermeistri vend, Vicke Wrangelilt 500 marka, mille eest ta pantis oma maja. 952Sellesama maja müüs ta 1548. a Euert Duckerile. Kõnealuse kinnisvara peale võttis EuertDucker 1551. a Vigala aadlimehelt Vicke Wrangelilt 1700 Riia marka laenu ja suutis selle tähtajakstagastada. 953 Ducker sai krediiti ka Karksi vana foogti Melcher van Galeni ja Karksikumpani Johan van Scharenberchi käest. 954 Pärast Galeni surma olid vajalikud pikaajalised tasaarveldusedorduga. 1560. aasta paiku loovutas hertsog Magnus Duckerile Hiiumaa ametkonna3500 taalri suuruse võla katteks, mis oli nähtavasti Saare-Lääne piiskopi Johannes vanMonchhauseni jäetud pärandus. 955 Mitte alati ei toonud äritegevus kaasa loodetud edu, seepärastoli päris tavaline, et toimekal kaupmehel jäi pärast surma mitu rahuldamata võlausaldajat. Niijuhtus ka Euert Duckeriga. Paar aastat pärast tema surma, s.o 1565. aastal, ilmusid Uus-Pärnurae ette auväärsed Arnoldus Vitingkhoff, Claus Aderkas, Winrich Varenßberch, Otto Gilßen kuiLihula nunnakloostri eestseisjad, et sisse nõuda 5000 Riia margast võlga, mille Euert oli aastateeest nunnadelt laenanud, pantides oma kinnisvara Uus-Pärnus. 956 Samal aastal üritas endineLäänemaa stiftifoogt Diderich Kalff omalt poolt Euert Duckeri pärijatelt sisse nõuda 4000 Riiamargast võlga. 957 Duckeri äritegevus oli tõeliselt suurejooneline, kuivõrd juba võlgu jäi temastmaha vähemalt 9000 Riia marga väärtuses. Võrdluseks olgu toodud, et umbes samal ajal kuiDucker laenas Lihula nunnadelt nagu mängeldes 5000 marka ja suutis Saare-Lääne piiskopileanda krediiti koguni 14 000 marga ulatuses, jäid Uus-Pärnu raearvete andmetel linna väljaminekudaastas vahemikku 1000–2500 marka. Jurgen Uxkull Paadremaalt laenas Uus-Pärnuraehärrale Joachim Mollerile 500 Riia marka ja pidi seda samuti pärijatelt sisse nõudma. 958Suurtes võlgades surid raehärrad Tonnies van Laer, Peter Helwich, Wolmer Rauen, Hinrich vanLynthem. Viimati nimetatu võlgade nimekiri on kantud raeraamatusse lausa eraldi sissekandena.959 Kokku oli Hinrichil võlgu u 9000 Riia marga väärtuses. Kui suur oli kogu tema950951952953954955956957958959Näiteks aastail 1535–1556 pärines 1019-st Stockholmis tollitud laevast 253 Tallinnast, vt Angermann,Die Bedeutung Livlands für die Hanse, lk 107.PA, lk 214, nr 136.PA, lk 198–199, nr 101.PA, lk 226, nr 160.Laakmann, Geschichte der Stadt Pernau, lk 199.Ivar Leimus. Duke Magnus of Holstein, his debts and creditors. (Käsikiri autori valduses.)PA, lk 251, nr 218.PA, lk 251, nr 219.PA, lk 213, nr 132.PA, lk 212, nr 130.110