Download (4Mb) - E-Ait

kanti pärusraamatusse linnas toimunud kinnisvaratehingud, kuid vahest rohkem vajab esiletoomist ja rõhutamist, et need raamatud sisaldavad hinnalist isikuloolist ja demograafilistinformatsiooni, nagu teateid abiellumiste, surmade, laste arvu, eluea jms kohta. Selliste andmetekokkukogumine ja analüüs lubab teha järeldusi (väike)linna elanikkonna koosseisu, demograafilisesituatsiooni jm kohta. Tõsi küll, linnaraamatutes kajastub paratamatult vaid osa linnaelanikest.Rae asjaajamispaberitesse ja korrespondentsi eksisid harva ära lihtsad linnaelanikud– palgatöölised, sulased, käsitöösellid, teenijatüdrukud jne. Selles suhtes on need allikadmõistagi puudulikud, kuid ikkagi parimad, mis on olemas: nendes kajastub suhteliselt suur osalinnaelanikest, suhteliselt pika aja vältel.“Pärnu linna ajaloo allikate” I köites sisalduvad allikad ei ole siiski ainsad, mida käesolevasuurimuses on kasutatud. Täiendavat ja toetavat informatsiooni on pakkunud Uus-Pärnu rae16. sajandi lõpust pärit protokolliraamat, niisamuti Suur- ja Väikegildi arhiivi vanim osa,mida säilitatakse Tartus Eesti Ajalooarhiivis. 64 Palju olulist teavet Uus-Pärnu kohta sisaldabmitmesugune kirjavahetus. Tallinna Linnaarhiivis leiduvad Uus-Pärnu rae kirjad Tallinnaraele, 65 lisaks on veel mõningaid Uus-Pärnu kodanike kirju Tallinna raele või kodanikele. 66Juhuslikke vihjeid või teateid Uus-Pärnu kohta leidub kõikvõimalikes Tallinna rae ja gildidearhiivi – dokumentides – testamentides, arve-, kinnistu-, turbe-, gildide vendaderaamatuis jamujal. Pärnu ajaloo seisukohalt olulist materjali sisaldavad ka Taani, Rootsi, Saksamaa ja Lätiarhiivid, mida samuti on vähemalt osaliselt olnud võimalik kasutada. Kopenhaagenis leidubSaare-Lääne piiskopi arhiiv, sh piiskopi mõned kirjad Uus-Pärnu raele. 67 Rootsi riigiarhiivist onõnnestunud leida Uus-Pärnut puudutavat ordukorrespondentsi. 68 Väärtuslikku infot on väljatulnud Saksa arhiividest, näiteks vanim kirjalik teade Uus-Pärnu kaupmeeste kompanii kohta. 69Peale arhiividokumentide on kasutatud ka Balthasar Russowi 70 ja Johann Renneri 71 kroonikaid.Pärnu ajaloo seisukohalt on Renneri kroonika isegi informatiivsem, arvestades, et autor ise elasmitu aastat Pärnu ordulinnuses. Muu hulgas pärineb temalt vanim Pärnu linnaümbruse kaart.1. PEATÜKK. LINNARUUM JA SELLE ELANIKUD1.1. LINNA VÄLINE ILMEUus-Pärnu ainus keskajast säilinud ehitis on Punane (linna)torn. Tõsi küll, tänavavõrgustik linnatsentrumis, peamiste tänavate nimedki on keskaja pärand. Viimased keskajast pärit või keskajaalgupäraga hooned hävisid Teises maailmasõjas, sellega kadus võimalus neid ehitisi vahetult6465666768697071Eesti Ajalooarhiiv (=EAA) f. 1000 (Pernauscher Magistrat), n. 1, s. 711: Protokolle 1583–1602;EAA, f. 5100, n. 1, s. 92: Altes Bruderbuch; EAA, 5156, n. 1, s. 1: Ordnung des PernauschenStadtrats betreffend Vermählungen und andere Festlichkeiten.TLA f. 230, n. 1, s. B. D. 5 I b: Korrespondenz von Pernau an Reval 1505–1598.TLA f. 230, n. 1, s. B. B. 48: Privatbriefe an dem Revaler Rat.Dansk Rigsarhiv (=DRA), Livland, Øsel Stift, Registrant 3B.Riksarkivet Stockholm (=SRA), Livonica I:17. Käesoleval juhul on kasutatud Pärnu linna ajaloo allikatejärgneva köite tarvis Jüri Kivimäe poolt Taani ja Rootsi arhiivides kogutud materjale.Mainitud dokument asub Liidumaa Peaarhiivis Schwerinis (Landeshauptarchiv Schwerin), käesolevastöös on kasutatud dr Klaus Neitmanni transkriptsiooni sellest.Balthasar Russow. Chronica der Prouintz Lyfflandt. — Scriptores rerum Livonicarum. Sammlung derwichtigsten Chronisten und Geschichtesdenkmale von Liv-, Ehst- und Kurland. Bd. II. Riga, Leipzig 1848.Johann Renner’s Livländische Historien. Richard Hausmann, Konstantin Höhlbaum, Hg. Göttingen 1876.Vt ka kroonika tõlget eesti keelde Johann Renner. Liivimaa ajalugu 1556–1561. Tõlk. Ivar Leimus.Tallinn 1995.18