Download (4Mb) - E-Ait

Kroonik Johann Renneri kaardi järgi paiknes orduaja lõpul Uus-Pärnu vastas üle jõe nn Bremenie Rääma mõis (hoff tho Bremen). 460 Fritz B. von Stackelbergi arvates ei olnud tegu ordumõisaga.Ta pakub välja, et hoff tho Bremen võis olla läänistatud Jurgen Bremenile. 461 Viimaneoli pärit kohalikust vasallisuguvõsast, 1539. a oli nn linnajunkur Haapsalus; pärast 1553. aastat,kui Saare-Lääne piiskop Monchhausen avaldas soovi, et tema teener saaks Lihula nunnakloostrivalitsejaks, oli ilmselt selles ametis. 462 Edasi ilmub Jurgen välja juba Uus-Pärnus, kus ta 1566.a valiti raehärraks. Seevastu Heinrich Laakmann on teisel arvamusel. Tema järgi ei ole sellekoha sidet perekond Bremeniga võimalik tuvastada ning Laakmanni väitel oli just Bremenimõis Pärnu komtuuri nn peamõis, kus peeti hobuseid ja kariloomi, põlluharimiseks liivaselpinnasel võimalus puudus. 463 Raske on arvata, kumb seisukoht on õigem. Viimase väitejuures on kahtlane vaid see, et komtuuri koppel loomade karjatamiseks asus ordulossi juures,samuti ordu kapsamaa, linnas asus pealegi veel linnusekomtuuri tall hobuste jaoks. Seegaarvestades Pärnu ordulinnuse väga tagasihoidlikku mehitatust, tekib kahtlus, kas sellinemajandus- ja tööhoov teisel pool jõge oli üldse tarvilik. Iseasi muidugi, kui tuli majutada javarustada palgasõdureid, nagu seda 16. sajandi esimesel poolel korduvalt ette tuli, siis võisselleks ordulinnuse tavalistest varudest ja võimalustest väheks jääda. 1544. aastal oli Uus-Pärnus näiteks 50 sõjavarustusega hobust. 464 Ühesõnaga vajab veel edasist selgitamist,millal ja mis otstarbel Bremeni mõis rajati.Paul Johansen juhib tähelepanu, et Saksa orduvendadelt pärinevad mõned kohanimed linnusteümbruses. Nimelt, kui Akkon Palestiinas 1291. aastal kristlaste käest ära vallutati, ei saanudordurüütlid enam täita oma vandetõotust külastada Püha Maad. Seda üritasid nad hüvitada patukahetsusprotsessioonidegaoma linnuste ümbruses, kusjuures nad andsid mõningatele väikestekabelitega peatuspaikadele Pühalt Maalt pärinevaid nimesid. 465 Uus-Pärnu lähedal olidsellisteks kohtadeks Jeruusalemm ja Petlemm, kus hiljem asusid kaks kõrtsi. 466 Liivimaalt onJeruusalemmasid teada veel Tallinna, Viljandi ja Daugavpilsi juures. 467 Selliste Pühalt Maaltpärinenud nimedega pühapaikade rajamise näol oli tegu alates 14. sajandist Euroopas laialtlevinud nähtusega. 468 Mis aga orduvendade nimepanemistegevusse Uus-Pärnus veel puutub, siisturuplatsil asunud bude nimetamisel “templiks” (geheten de tempel) 469 võib kahtlustada samutimängus olevat ordumeeste irvhambalikkust.Uus-Pärnus asus linnamüüriga piiratud territooriumil ordu tallivendade aed (stalbrodergarden). Milleks seda aeda kasutati, saab vaid oletada. Tõenäoliselt kasutasid tallivennad sedamuu hulgas laskeharjutuste ja võistluste läbiviimise kohana. Nähtavasti peeti seal ka kogu Liivi-460461462463464465466467468469Renner, Liivimaa ajalugu 1556–1561, lk 150.Fritz Baron Stackelberg. Der Landbesitz im Kreise Pernau zur Ordenszeit. — Sitzungsberichte derAltertumforschenden Gesellschaft zu Pernau. Bd. VIII. Pernau 1926, lk 175.Leonid Arbusow (sen). Livlands Geistlichkeit vom Ende des 12. bis in 16. Jahrhundert. — Jahrbuch fürGenealogie, Heraldik und Sphragistik 1911, 1912, 1913. Mitau 1914, lk 32, 332; Laakmann, Die PernauerRatslinie, lk 99.DSHI 100 Heinrich Laakmann, nr 25: Zusammenstellung von Orts- und Güternamen in Livland.Herzog Albrecht von Preußen und Livland (1540–1551), lk 223, nr 1241.Paul Johansen. Saksa kohanimedest Eestis. — Kaugete aegade sära. Koost Jüri Kivimäe. Tartu 2005, lk 39.Johansen, Saksa kohanimedest Eestis, lk 40.Tallinnast on teada kaks Jeruusalemma-nimelist paika. Selle, et Tallinna Jeruusalemmad rajas ordu, seabAnu Mänd kahtluse alla, kuivõrd need asusid Kalamajas ja Tõnismäel, seega tema väitel ordulemittekuuluval maa-alal, vt lähemalt Anu Mänd. Hans Bouwer, kaupmees. — Kümme keskaegset tallinlast.Koost Tiina Kala, Juhan Kreem, Anu Mänd. Tallinn 2006, lk 81–84.Mänd, Hans Bouwer, kaupmees, lk 82.PA, lk 22, nr 6.56