Download (4Mb) - E-Ait

venna, Uus-Pärnu bürgermeistri Nicolaus Barenfeldti, raehärra Berndt Hesselsi ja pastor SteffenKerlini. 1566 Laste huvide vastaselt võisid toimida aga ka eestkostjad ise. Berndt Stolterkampipoegade eestkostja oli küll vaimulik, Soontagana kirikhärra Frederick Koningk, kuid see eitakistanud teda õiguse vastaselt müümast Berndti maja ja aeda 1536. a auväärsele MarcusHanele 600 Riia marga ja 1 lasti rukki eest. Tõsi küll, 1550. a said seaduslikud pärijad omavara siiski tagasi. 1567Korduvad abielud võisid luua ka peresiseseid delikaatseid olukordi, polnud ju välistatud, etendast vanema lesega abiellunud mees hakkas huvi tundma hoopis oma kasutütre vastu.Selliseid asju juhtus siiski harva, vähemalt Uus-Pärnust pole dokumentaalselt ühtki niisugustjuhtumit fikseeritud. Seevastu puhkes Vana-Pärnus 1554. a skandaal, mille keskmes oli linnafoogtja raehärra Johann van Erffthen, kes oli oma kasutütart (Marghrete Ryholthi) seksuaalseltkuritarvitanud (er seine stefftochter geunerhet unnd beschlaffenn). 1568 Mehe suhtes rakendatikõige rangemaid sanktsioone: ametist kõrvaldamine, varast ilmajätmine. Kuigi juhtum eipuudutanud otseselt Uus-Pärnut, 1569 väärib see tähelepanu, näitamaks, kui eitavalt ja hukkamõistvaltsuhtuti ühiskonnas taolistesse kuritarvitustesse.Abielu oli eelkõige vajalik järglaste saamiseks, kui seda ei juhtunud, järgnesid teatavad õiguslikudja varanduslikud sanktsioonid. Nimelt kui abielu jäi lastetuks, pidid Riia õiguse järginaise sugulased pärast naise surma saama kaasavara kompensatsiooniks 1 / 3 abikaasade ühisestvarast; kui suri mees, jäi naisele ühisest varast pool. 1570 Warner Bartschereri esimene abieluHinrich Kallenberchi tütre Margaretaga jäi lastetuks, naine suri noorelt. Werner oli saanud(thom bruthschatte unde medegave) 500 marka sularaha, kivimaja, kõrtsi ja üht-teist muud.1565. a jõuti naise sugulastega kokkuleppele, et kui ta maksab neile välja 1600 marka, saab takõik endale jätta. 1571 Selle järgi pidanuks selle perekonna ühisvara olema 4800 marga väärtuses.6.3. MITTEABIELULISED JA/VÕI ABIELUVÄLISED SUHTEDAbielu kui tunnustatud kooselu vormi kõrval eksisteeris nii abieluks vormistamata kooselu kuika abieluväliseid seksuaalsuhteid. Omaette tähelepanu väärivad orduhärrade Uus-Pärnus elanudnaised ja lapsed. Kroonik Balthasar Russowi teateil oli orduhärrade nn sohinaiste pidamine koguLiivimaal laialt levinud pahe, mis ei leia temalt vähimatki mõistmist: “Sest mõningad orduhärradsattusid heade laiskade päevade tõttu säärasesse kõlvatusse, mitte ainult avalike naistega, vaid kateiste meeste abielunaistega […]. Nende sohinaistest vaikigem parem: sest see ei olnud nendeseas häbi, kui nad üht sohinaist mõnda aega enda juures olid pidanud, siis aitasid nad selle elamaja võtsid endale teise värskema asemele. […] Ja kõiki neid häbikotte ei nimetatud mittehooradeks, vaid neid hüüti igamehe poolt pereemandateks ja meelelahutajannadeks. […] Ningmõningad pidasid oma pereemandatest palju enam lugu kui mõni mees oma abielunaisest, mispaljudele oli suureks pahanduseks.” 1572 Nii Uus- kui ka Vana-Pärnu linnaraamatu teadete põhjalotsustades olid orduhärrade ja katoliku vaimulike mitteabielulised seksuaalsuhted enne Liivimaa1566156715681569157015711572PA, lk 246, nr 211.PA, lk 177, nr 60, lk 319, nr 43.Fritz Baron Stackelberg. Kulturgeschichtliche Miszellen aus Alt-Pernau. — S–B VIII, Pernau 1926, lk 43–44.On tähelepanuväärne, et võõrasisa karistatakse (piiskopi otsus 1554. aasta maist) kasutütre seksuaalsekuritarvitamise eest alles pärast viimase abiellumist (hiljemalt 1554 veebruaris, PA, lk 86, nr 106).Puudutab ainult sedavõrd, et mitu Uus-Pärnu kodanikku olid tunnistajad Erffeni ja tema kasulastevaralahutuslepingu sõlmimisel, vt PA, lk 82, nr 93.QRS, lk 170: 2 § 1, 2.PA, lk 253, nr 222.Russow, Chronica der Prouintz Lyfflandt, lk 39. Tõlge eesti keelde Dagmar ja Hermann Stock, vt BalthasarRussow. Liivimaa kroonika. Tõlk. Dagmar ja Hermann Stock. Tallinn 1993, lk 79.175