Download (4Mb) - E-Ait

ordulised suundumused. Järva foogt Hinrick von Tuilen ei tavatsenud oma kirju pitseeridakoguni mitte Järva foogti ametipitseriga, vaid Tuileni isikliku pitseriga, mille paljas omamineoli varasematel sajanditel ordus keelatud. 402 Jõuline enesekehtestamise katse, oma positsiooni jatulude tõstmise taotlus kodanike arvel oligi peamine, mis põhjustas Loeff van Loe tüli linnaga.Orduvõimu sekkumine linnaellu ei tähendanud sugugi ainult midagi negatiivset. Tegelikult tuntija kanti ka vastutust linna ja tema elanike heaolu eest. Siin ei piirdunud asi ainult kohaliku ordukomtuuriga.Heaks näiteks sellest on Uus-Pärnule osutatud abi pärast 1533. aasta tulekahju, kui11 orduhärrat annetasid linna heaks suures koguses vilja: kokku 33 lasti rukist, 13 lasti linnaseidja 2 lasti rukkijahu. 403 Kuna Heinrich Laakmanni monograafias on annetajad ja annetused originaalallikakättesaamatuse tõttu esitatud kohati vigaselt, on siinkohal ära toodud täpsed andmed.Tabel 2. Orduhärrade viljaannetused Uus-Pärnule pärast 1533. aasta tulekahju 404Annetaja rukis/lastides linnased/lastides rukkijahu/lastidesOrdumeister 4 4Maamarssal 2Viljandi komtuur 8Järva foogt 5 5Alūksne komtuur 5Pärnu komtuur 5Daugavpilsi komtuur 2Dobele komtuur 3Karksi foogt 1 2 1Narva foogt 1 2Bauska foogt 1Kokku 33 13 2Peaaegu kogu annetatud vili läks müürikivide ostmiseks. Orduhärrad pakkusid Uus-Pärnulehädaaegadel seega tunduvalt enamat kui vaid moraalset tuge. Eriti paistab teiste hulgast silmaKarksi vana foogt Melcher van Galen, kes andis linnale korduvalt protsendita laenu. Uus-Pärnurae arveraamatu järgi saadi Melcher van Galenilt 1541. aastal 600 marka, 1 543 400 marka,1 546 400 marka ning 1 547 500 marka. 405 Uus-Pärnu raad laenas suurema summa, 900 marka,ka Karksi kumpanilt Johan van Scharenberchilt. Kumpan polnud siiski nii suuremeelne linnaheategija kui Melcher van Galen, tema kasseeris laenu pealt raelt protsente. 406 Orduhärradelaenud ja annetused olid kõik suureks abiks korduvalt tulekahjudes kannatada saanud linnataastamistöödel, eriti linnakindluste ülesehitamisel ja kaasajastamisel.Muidugi oli asjal kaks külge. Peab arvestama, et ordu pakkus linnale küll abi, aga teiselt pooltoli linnal ordu suhtes mitmesuguseid kohustusi, peamiselt rahalisi ja sõjalisi. MarkkrahvWilhelmi tegevus Liivimaal ning ordu kartus, et hertsog Albrecht plaanib Liivimaa-vastast402403404405406Juhan Kreem. Raekoja leid anno 2002 ja uued andmed Johann Selhorstist ning tema äripartneritest. — Tuna,2003, 1, lk 52. Vt ka Juhan Kreem. Einige Bemerkungen über die Siegel der Gebietiger des DeutschenOrdens in Livland. — Ordines militares – colloquia Torunensia historica XIII. Selbstbild undSelbstverständnis der Geistlichen Ritterorden. Toruń 2005, lk 213–218. Ordukäsknike iseseisvumise kohtavt veel Juhan Kreem. Der Gehorsam der Gebietiger gegenüber dem livländischen Meister im 16. Jahrhundert.— Ordines militares — colloquia Torunensia historica XIV. Die Ritterorden als Träger derHerrschaft. Toruń 2007, lk 115–126.PA, lk 283 nr 5. 1.PA, lk 282–284, nr 5. 1.PA, lk 291, nr 28, lk 197, nr 98.PA, lk 231, nr 169.50