Download (4Mb) - E-Ait

juurde ka kivist saun. 1736 Linna koolimaja asus 1543. a Nikolai kiriku koori taga. 1737 Sealpaiknes see küllap varemgi, sest kool oli tavaliselt kirikuga tihedalt seotud. Jumalateenistustelkaasategemine oli kooliõpetaja oluline kohustus ning tõi talle ka üksjagu sisse. 17387.1.2.1. Nikolai kiriku inventarNikolai kiriku sisustuse hulka kuulus keskajal 13. sajandi kolmandast või neljandast veerandistpärinenud paest ristimiskivi, see oli massiivne 12-tahuline merekarbikujuline vaagen algupäraseljalal. Ristimiskivi läbimõõt oli u 115 cm. Stiililiselt kuulus see Ojamaa nn orvandikupatüüpi ning nähtavasti oligi sealsete meistrite töö. 1739 Keskaja kirikus paiknes ristimiskivitavaliselt kiriku lääne- või ka lõunaukse kõrval. Elsbet Pareki teateil säilitati Nikolai kirikusseda tornialuses eesruumis. 1740 Pärnus järelikult ei paigutatud ristimiskivi ümber altari lähedale,nagu reformitud kirikus sageli tehti. 1741 Hiljemalt 16. sajandi algul oli Nikolai kirikus orel(orgelwerck). 1546. a hangiti lahkete annetajate kaasabil juba uus orel. 1742Tähelepanuväärsed, väärtuslikud kunsti- ja ajaloomälestusmärgid olid Nikolai kirikusleidunud hauaplaadid. Pühakotta oli maetud nii tähtsaid linnakodanikke, ordumehi kui kaümberkaudseid aadlikke. Hauaplaatidest kõige vanem pärines 14. sajandi alguskümnenditestning selle järgi on ka Nikolai kiriku vanust dateeritud. 1743 20. sajandi algul oli osasajanditevanustest hauaplaatidest varjul nende peale ehitatud laudpõranda all. Kahjukshävisid kõik väärtuslikud mälestised pärast II maailmasõda toimunud kiriku õhkulaskmisel.Nikolai kiriku hävitamine polnud ainult ühe hoone kadu, sellega kaotas linn katähtsa sideme oma minevikuga.Nikolai kiriku hauaplaatidest on säilinud ainult kirjalikud mälestised. Üks selline pärinebEduard Philipp Körberi käsikirjast, kuhu ta on hea käega üles joonistanud Berndt vanHoeuelli hauaplaadi aastast 1566. Sellised all´antica vormis “paradiisi väraval” kujutatudlahkunutega hauaplaadid levisid 16. sajandi keskel Eesti alal üsna laialt ning neid tellisidreeglina aadlikud. Viimaseid kujutati alati täisturvises, relvadega ja kiivriga, s.t rüütlina. Selletraditsiooni juured ulatusid 12.–13. sajandi Prantsusmaale. 1744 Berndt van Hoeuelli kivil oliportaali ümber gooti minusklites kiri ja nurkades evangelistide märgid. Hauakivi on huvitavseepoolest, et jättis mulje, nagu olnuks see kavandatud püstiasendisse: rüütel portaalis eilamanud, vaid astus, keha kergelt pöördes. 1745 Hauaplaatide ülesjoonistusi leidub ka JohannChristoph Brotze Estonica kogus. 1746 1618. aastal joonistas Martin Aschenaus kohati ülesning kirjeldas Nikolai kiriku hauaplaatidel leidunud peremärke ja vappe. Tema loetelus leidubkokku 26 aadlike, raehärrade ja vaimulike hauaplaatide kirjeldust. 1747173617371738173917401741174217431744174517461747PA, lk 287, nr 13.PA, lk 329, nr 71.PA, lk 143.Armin Tuulse. Mittelalterliche Taufsteine in Estland. — Apophoreta Tartuensia. Stockholm 1949, lk 156.Vrd Üprus, Raidkivikunst Eestis, lk 11.Parek, Pärnu sajandeis, lk 13.Vt Üprus, Raidkivikunst Eestis, lk 10.PA, lk 288, nr 16.Laakmann, Geschichte der Stadt Pernau, lk 56.Krista Kodres, Pia Ehasalu, Jüri Kuuskemaa. Memoriaalkunst. — Eesti kunsti ajalugu 2. 1520–1770.Koost Krista Kodres. Tallinn 2005, lk 386.Kodres, Ehasalu, Kuuskemaa, Memoriaalkunst, lk 386.Vt nende kohta lähemalt Brotze, Estonica, lk 107–135.Kungliga biblioteket, Liber Collectaneus.191