Download (4Mb) - E-Ait

väikelinna funktsioneerimist ning tema osa Liivimaa arengus 16. sajandi esimesel poolel, ühtlasianda mõistele “väikelinn” mõnevõrra tuumakam sisu, kui seda on lihtsalt väikesearvulise elanikkonnagavõi kohalike linnade hierarhias n-ö madalamale hierarhiapulgale kuulunud linn.Töö ajaline raam on üldjoones 16. sajandi esimene pool (1500–1558/62). Keskaja Liivimaaajaloos tähistavad vaatlusaluse perioodi algust ordumeister Wolter von Plettenbergi edukadlahingud venelaste vastu, perioodi lõpetab aga Liivimaa iseseisvuse lõpp ja orduriigi likvideerumineseoses Liivimaa sõja puhkemisega (1558/1562). 16. sajandi esimesse pooldemahub mitu kaaluka tähtsusega sündmust nii Liivimaa kui ka kogu Euroopa ajaloo kontekstis,millest vaieldamatult kõige tähtsam oli kogu Euroopas kiriku, riigi ja ühiskonna alustugesidliigutanud – reformatsioon. Viimane esitas ka Liivimaa seisustele ja riiklusele väljakutse, kuidseda ei suudetud (või ka ei jõutud) vastu võtta ning maa resp. kohaliku riikluse arengu kasuksrealiseerida (vrd Preisi). 15 Reformatsioonisündmused kujunevad paratamatult käesolevauurimuse keskseks teljeks, määrates ära töö mitu olulist küsimust, nagu kuidas toimus kirikuvarasekulariseerimine ja evangeeliumiusu kiriku ülesehitamine ning kuidas muutis ja mõjutasreformatsioon väikelinna elukorraldust. Üldiselt loetakse aastat 1500 Euroopa ajaloos varaseuusaja alguseks. 16 Käesoleva töö ajaline raam lubab seega küsida võimalike varase uusajaalgusele viitavate muutuste järele Uus-Pärnus. Samas see, milline oli konkreetsemalt Liivimaaühiskonna tee keskajast varasesse uusaega ehk milliste küsimuste lahendamisega tuli vastastikkuseista, alles ootab eraldi põhjalikku uurimist ning mõtestamist.Käesolev töö koosneb seitsmest peatükist, mille teemad on suuresti määranud olemasolev allikmaterjal,s.t vaatluse all on valdkonnad, mille kohta pakuvad Uus-Pärnu linnaraamatud kõigepõhjalikumat informatsiooni. Teisest küljest on teemade valikul olnud taotluseks haaratauurimusse võimalikult palju linnaelu tahke. Eelistatavalt on tähelepanu pööratud linna igapäevaeluaspektidele, nagu linnakodaniku elamu ja elukeskkond, perekond, naise positsioon linnasjms. Mõistagi ei ole pretendeeritud ammendada kõiki Uus-Pärnu vanema ajaloo võimalikketeemasid. Et käsitlus ei jääks liiga kitsastesse raamidesse, on Uus-Pärnut võrreldud Liivimaateiste väike- või suurte linnadega. Ainult piisavalt laiapõhjaline uurimus laseb välja selgitada jasõnastada Liivimaa väikelinna ning väikelinliku eluviisi peamised iseloomulikud jooned. Kõigeparemini on uurimustega kaetud Tallinna vanem ajalugu, väikelinnade osas on asiproblemaatilisem ning see on tööd kahtlemata mõjutanud. Mõistagi ei pääse mööda Euroopa(väike)linnaajaloo laiemast tagapõhjast, kuid Uus-Pärnu võrdlus Euroopa teiste väikelinnadega eiole käesolevas uurimuses omaette eesmärk. Antud juhul on pigem taotluseks selgitada jamääratleda väikelinna osa Liivimaa sotsiaalsetes ning majandus- ja kultuuriprotsessides keskajalõpul ja varase uusaja algul. Väitekirja esimeses, küllaltki andmetihedaks kujunenud peatükiskäsitletakse Uus-Pärnut ja selle elanikkonda 16. sajandi esimesel poolel ehk täpsemalt seda,milline oli linna väline ilme, millised arengud leidsid linnaruumis aset. Samuti on küsimuseks,millistest sotsiaalsetest ja rahvuslikest elementidest moodustus linna elanikkond ning mis piirkondadestasusid inimesed Uus-Pärnusse elama. Suhted oma maahärraga olid iga linna jaoksvõtmelise tähtsusega, sellest tulenevalt käsitleb järgmine peatükk Uus-Pärnu suhteid Liivimaaorduga ning Pärnu komtuuriga kui orduvõimu kohapealse esindajaga. Edasi on tähelepanu alllinna omavalitsusorgani – rae – koosseis ja tegevus. Keskseks küsimuseks on, mis iseloomustasväikelinna juhtimist ja majandamist. Kahes järgmises peatükis on tähelepanu all linna kakspeamist sotsiaalset seisust – kaupmehed ja käsitöölised. Ühtlasi sisaldavad need ülevaadet väike-16Joachim Kuhles. Wolters von Plettenberg Haltung zur Reformation und Säkularisation Livlands. —Wolter von Plettenberg und das mittelalterliche Livland. Norbert Angermann, Ilgvars Misāns, Hg. Lüneburg2001, lk 52–53.Ühe võimaliku seisukoha järgi märgivad varase uusaja algust neli konstitutiivset elementi: renessanss,reformatsioon, maadeavastused ja nn modernne riik, vt lähemalt Günter Vogler. Europas Aufbruch in dieNeuzeit 1500–1650. Stuttgart 2003, lk 375; vrd Paul Münch. Lebensformen in der Frühen Neuzeit. Berlin1998, lk 14–19.11