Download (4Mb) - E-Ait

juba 1524. aasta sügisel. 667 Edasisest ehituskäigust pole teada muud, kui et kaks aastat hiljempani klaassepp raekojale ette viis uut akent. 668 8.–12. detsembrini 1527 peeti Uus-Pärnuraekojas linnadepäevi. 669 Õieti toimus kolme suure linna – Riia, Tallinna ja Tartu saadikutekohtumine. Selleks ajaks oli hoone vähemalt sedavõrd valmis, et sobis anda tähtsate külalistekäsutusse. Raekoja sisustamine polnud aga veel lõppenud: 1531. aastal osteti sinna 70-marganeluksuslik kroonlühter (eyn kroenn apth raedthueß). 670 Aasta varem muretseti raekotta samasumma eest mingisugune tinast “asi” (tynnen werck op deme raedthuese), mis oli ilmseltsamuti valgusti. 671Arvatavasti läks raekotta, tõenäoliselt raekoja torni 1531. aastal ostetud ning 180 marka ja poollasti turska maksma läinud uus kell (szeyger). 672 Arveraamatu sissekannete järgi oli tegutähelepanuväärse ajanäitajaga, arvestades kas või seda töömeeste väge – puusepad, puunikerdaja,sepp ja abitöölised –, kes selle ülesseadmisega vaeva nägid. Puusepp ehitas seyer huseken’i,mida võib pidada kellakapiks või -majaks. Kella juurde kuulusid rullik, traat ja (kella)pommidvõi vihid. Kell värviti üle ja seda seati kaunistama inglikuju.1533. aasta tulekahjus raekoda nähtavasti eriti kannatada ei saanud, vähemasti enne1538/39. aastat seal ehitustöid ette ei võetud. 673 Alates 1550. aastast käisid raekoja juureskapitaalsed ehitustööd. 1550. aastal parandati vaekoda. 674 Järgmisel aastal viidi lõpule kohtutoaümberehitus ning järg jõudis raekoja kätte. 675 J. Ch. Brotze kirjelduse järgi kandis raekoja seinasasunud nn roheline sillusekivi orduristi ja linna väikese vapi (kaks kala kergelt kaarduskummalgi pool risti) kujutist ning aastaarvu 1551. Kivi all olid kinnimüüritud värava jäljed, midaBrotze peab raekoja sissekäiguks. 676 Aastaarv 1551 viitab selgelt kohtutoa valmimise ajale,võimalik, et kivile raiutud kaks vappi on viide n-ö jagatud kohtuõigusele. 1552. aastal tehtiraekojale uus aed või valdas (slenge). 677 1553. aastal oli raekoda valmis, muu hulgas sai majauue kivikatuse. 678 Kuigi 1553. a loeti raekoja ehitustööd lõppenuks, parandati järgmisel aastalveel siit-sealt hoone katust. 679Raekojas ajas Uus-Pärnu raad igapäevaseid linnavalitsemise asju, aga peale selle võttis vastuoma külalisi ja kostitas neid. Kord aastas korraldati raekojas võõruspidu Pärnu ordukomtuurile.Raekoda kasutati ka linnadepäevadel, rüütelkonna kokkusaamistel vms toimunud istungitepidamiseks. Liivimaa seisuste kogunemisi peeti Uus-Pärnus näiteks 1507., 1525., 1527., 1541. ja1555. aastal. Nagu näha, ei toimunud neid üritusi 16. sajandi esimesel poolel just sageli,keskmiselt kord kümne aasta jooksul. Varasemal ajal peeti seisuste kogunemisi, peamiseltlinnadepäevi, Uus-Pärnus tihedamini.667668669670671672673674675676677678679PA, lk 146.PA, lk 292, nr 29.AR III, lk 643–650, nr 248.PA, lk 281, nr 3.PA, lk 281, nr 2.PA, lk 281, nr 3. Aastal 1707 võeti maha raekoja torn koos kellaga, vt Brotze, Estonica, lk 92.Muidugi ei tõesta see fakt veel vastuvaidlematult, et torn pärines 16. sajandist, kuid tõstab selletõenäosust. Uus-Pärnu keskaegne raekoda lammutati 19. sajandil (1836?) varisemisohu tõttu, Brotze,Estonica, lk 89, vrd Laakmann, Geschichte der Stadt Pernau, lk 191.PA, lk 285, nr 9.PA, lk 289, nr 20.PA, lk 289, nr 21.Brotze, Estonica, lk 161.PA, lk 290, nr 22.PA, lk 290, nr 23: item dat radthus gebuwet, ock nie gespert und gedeckt; lk 307, nr 8: Anno 1553 wartdat mit steinen gedecket.PA, lk 290, nr 24.80